| Popis: |
Bakalaureusetöö Tehnika ja tehnoloogia õppekaval Antud uurimistöös analüüsiti töötervishoidu ja -ohutust (TTO) puudutavat õpet Eesti riiklikus kõrgharidussüsteemis ning kirjeldati TTO temaatikat ja ainemahtusid sõltuvalt õppeasutuse tüübist ja õppetasemest. Kokku uuriti 555 õppekava – 494 ülikoolides ja 61 rakenduskõrgkoolides. Töötervishoiu ja -ohutuse üldised valdkonnad Eesti riiklikus kõrgharidussüsteemis on ergonoomika, muu ohutus, riskiõpetus, tööohutus ja töötervishoid. Töötervishoiu ja -ohutuse õppeaineid sisaldavate õppekavade osakaal kõrgharidussüsteemis moodustab kokku ligi kolmandiku, rakenduskõrgkoolides 60% ja ülikoolides 26%. Teemade järgi on enamesindatud “muu ohutus” (58%) ja oluliselt väiksemas osakaalus “riskiõpetus”, “ergonoomika”, “tööohutus” ja “töötervishoid”. Üldjuhul oli TTO ainete arv suurem rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes ning väikseim integreeritud õppes. Doktoriõppes TTO-alased õppeained puuduvad. Ainemahtude järgi esines kõige sagedamini 3 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti (EAP) mahus TTO õppeaineid. Kogu kõrgharidussüsteemis ja ülikoolides oid TTO ainetest ligi pooled ainemahus 4 EAP ja rohkem ning rakenduskõrgkoolides moodustas suuremahulisemate TTO ainete osakaal vaid ligi kolmandiku. Arvuliselt oli kõrgharidussüsteemis ülikoolides kokku 177 TTO õppeainet ja rakenduskõrgkoolides 74 õppeainet. Õppeasutuste nimetuste järgi oli pignerida ülikoolides järgmine: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (n=61), Eesti Maaülikool (n=38), Tallinna Tehnikaülikool (n=29), Tallinna Ülikool (n=24), Tartu Ülikool (n=23) ja Eesti Kunstiakadeemia (n=2). Rakenduskõrgkoolides oli pingerida järgmine: Tallinna Tehnikakõrgkool (n=33), Tartu Tervishoiu Kõrgkool (n=17), Eesti Lennuakadeemia ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (n=8), Kaitseväe Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia (n=4). Kõrgemas Kunstikoolis Pallas TTO-alased õppeained puuduvad. Valdkondade kaupa kogu kõrgharidussüsteemis kokku oli kõige enam TTO õppekavasid humanitaaria ja kunsti alal, seejärel tehnika, tootmise ja ehituse, teeninduse, tervise ja heaolu ning hariduse vallas. Vähem TTO aineid oli esindatud ärinduse, halduse ja õiguse, loodusteaduste, matemaatika ja statistika, põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria ning sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe valdkonnas. Ülikoolides oli TTO teemasid enam käsitletud humanitaaria ja kunsti, tehnika, tootmise, ehituse ja hariduse valdkondades ning TTO õpe puudus sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabevaldkonnas. Rakenduskõrgkoolides oli esikohal TTO õpetus tervise ja teeninduse valdkonnas. TTO õpe puudus täielikult põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria ning hariduse valdkonnas. Tulemustest võib järeldada, et Eesti kõrgharidusmaastikul ei vasta töötervishoiu ja – ohutusalane õpe nii sisult kui mahult tööelu praktilistele nõuetele. Analüüsitud õppekavades on TTO ained on nii teemati, mahuliselt, õppetasemeti kui ka õppeasutuste ja valdkonadade kaupa väga ebaühtlaselt jaotunud. Mitmetes ainevaldkondades TTO temaatika puudub üldse. Eesti kõrgharidussüsteemi õppekavades on vaja teha korrektuure, kuna TTO õpetuse süvalaiendamine kõrgharidusse on EL liikmesmaades olulisel kohal. Erilist tähelepanu vajab TTO-alase õppevaldkonna lisamine nii riiklikesse haridusstrateegiatesse kui ka kõrghariduststandardisse. This research analyzed occupational health and safety education in national higher education system in Estonia and described occupational health and safety (OHS) topics and subject volumes depending on the type and level of education. A total of 555 curricula were studied - 494 at universities and 61 at universities of applied sciences. General areas of occupational health and safety in the Estonian national higher education system are ergonomics, other safety topics, risk education, occupational safety and occupational health. The share of curricula containing OHS subjects in the higher education system is almost a third, 60% in professional higher education institutions and 26% in universities. According to the topics, “other safety” is most represented (58%) and “risk education”, “ergonomics”, “occupational safety” and “occupational health” have a significantly lower share. In general, the number of OHS subjects was higher in applied higher education and master's studies and the lowest in integrated studies. There are no OHS-related subjects in doctoral studies. According to the subject volumes, OHS subjects in the amount of 3 ECTS were most often present. In the entire higher education system and universities, almost half of the OHS subjects accounted for 4 ECTS or more, but in professional higher education institutions the share of larger OHS subjects accounted for almost a third. The number in the higher education system was 177 OHS subjects in universities and 74 subjects in professional higher education institutions. According to the names of educational institutions, the following were signed in universities: Estonian Academy of Music and Theater (n=61), Estonian University of Life Sciences (n=38), Tallinn University of Technology (n=29), Tallinn University (n=24), University of Tartu (n=23) and the Estonian Academy of Arts (n=2); in professional higher education institutions: TTK University of Applied Sciences (n=33), Tartu Health Care College (n=17), Estonian Aviation Academy and Tallinn Health Care College (n=8), Estonian Military Academy and Estonian Academy of Security Sciences (n=4). There are no OHS subjects at the Pallas University of Applied Sciences. By fields in the entire higher education system, there were the most OHS curricula in the fields of humanities and arts, followed by engineering, production and construction, services, health and well-being, and education. Fewer OHS subjects were represented in business, administration and law, science, mathematics and statistics, agriculture, forestry, fisheries and veterinary medicine, and social sciences, journalism and information. In universities, OHS topics were more covered in the humanities and arts, engineering, manufacturing, construction and education, and there was a lack of OHS training in the social sciences, journalism and information. In applied higher education, OHS training in the field of health and services was in the first place. OHS training was completely lacking in agriculture, forestry, fisheries and veterinary medicine and also education. It can be concluded from the results that in the Estonian higher education landscape, occupational health and safety training does not meet the practical requirements of working life in terms of both content and scope. In the analyzed curricula, OHS subjects are very unevenly distributed by topic, volume, level of study, as well as by educational institutions and fields. There are no OHS topics in many subject areas. Adjustments need to be made to the curricula of the higher education system in Estonia, as the mainstreaming of OHS teaching in higher education is important challenge also in Europe. Special attention needs to be paid to the inclusion of OHS in the national education strategies as well as in the higher education standard. |
