| Popis: |
Võrtsjärv on Eestimaa pinnal suurim veekogu, mis on ka samas kõige suurema veetaseme kõikumisega järv. Aeg-ajalt on talvel toimunud massilisi kalade hukkumisi, mis on mõjutanud järgnevate kalapopulatsioonide arvukust. Kuna Võrtsjärv on tähtis tööndusliku kalapüügi järv, siis on järves elavate kaladega seotud protsesside uurimine väga tähtis mõistmaks, mis tingib kalaliikide arvukuse muutusi. Töös uuriti peamiselt 5 kalaliiki, milleks olid ahven, kiisk, latikas, särg ja viidikas ning vaadeldi lisaks ka kogu kalasaagi arvukust ning biomassi. Seirepüügi aastatel 2006 ning 2015 oli madal veetase ning 2008. ja 2012. aastal kõrge veetase. Lisaks kasutati 2014. aastal teostatud uuringu andmeid, kus võrreldi litoraali (kollase vesikupu alal) ning avavee hapnikusisalduse ööpäevaseid muutusi. Uurimuse eesmärgiks oli selgitada, kas Võrtsjärve veetase mõjutab kalade käitumist ning millist vööndit erinevad kalaliigid eelistavad, uurida kas suured kalad hoiavad pigem litoraali või pelagiaali. Kalade tüseduse kaudu püüti saada informatsiooni järves valitsevate elutingimuste, eelkõige toidubaasi kohta. Selgus, et madala veetasemega saadi kätte rohkem kalu. Kõige olulisem statistiline erinevus esines viidikal, kelle saagid olid väga arvukad madalaveelisel 2006. aastal. Samuti oli madala veetaseme korral rohkem särge. Tulemused näitasid, et latikas eelistab olla pigem pelagiaalis kui litoraalis. Selgus, et iga liigi arvukusel on mingi seos järves valitsevate tingimustega nagu veetasemega või siis vööndiga. Lake Võrtsjärv is Estonias biggest lake, which is located entirely on Estonian soil. It has also the biggest water level fluctuations. In winter months, there are large quantities of fish deaths, which is affecing future fish populations. As lake Võrtsjärv is important for commercial and industrial fishing, therefore it is important to study the fish-related processes to understand, what causes changes in species abundance. Through this it is possible to see what affects the rise and decrease in fish quantity. The thesis studied mainly five fish types, which were perch, ruffe, bream, roach and common bleak, and also looked at all fish abundance and biomass. Fish monitoring in 2006 and 2015 was the water level low and water level was high in 2008 and 2012. In addition, this study used the oxygen monitoring data from the year 2014, where daily oxygen changes in the littoral (field of Nuphar lutea) and pelagic zone were compared. The aim of this study was to determine whether the water level of Võrtsjärv affects the behavior of fish. Also to find out which fish species prefer different zones and investigate whether the rather large fish hold into littoral or pelagic zone. Through fish obesity attempted to obtain information about the, the present life-conditions in the lake, especially in the food base. The thesis showed an increase of quantity of fish, when the water level was low. The most significant statistical difference occured by common bleak, whose yields were very numerous in shallow 2006. There was also a numerous catch of roaches at low water level. The results showed that bream prefered to be more in the pelagic zone, compared to the littoral zone. It turned out, that the abundance of fish species has any relation to the prevailing conditions of the lahe, such as water level or different zones. |
