| Popis: |
Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekaval Vajadus looduskeskkonna suhtes säästvad hoiakud kujundada on möödapääsmatu. Inimtegevuse tagajärjel tekkivate CO2 emissioonide hulk aina suureneb. Vastavalt ÜRO Keskkonnaprogrammi globaalsele staatusraportile 2016 panustavad ehitussektor ja ehitatud keskkond süsihappegaasi emissioonidesse 40% ulatuses. Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas Eesti ehitusturul kasutatakse ehitustehnoloogiaid ja ehitusmaterjale keskkonnaaspektidest lähtuvalt, missugune on hetkeolukord ning tuleviku trendid. Uurimistöö metoodikaks olid personaalsed intervjuud ehitussektori praktikutega. Intervjueeriti 15 oma ala juhtivat septsialisti – ehitusettevõtete juhid ja omanikud, erialaliitude juhid, arhitektid, arendajad. Andmete analüüsil kasutati sisuanalüüsi meetodit. Tulemustest selgus, et antud hetkel Eesti ehitussektoris keskkonnaaspektidest lähtuvalt pigem ei ehitata, selle peamisteks takistusteks on riikliku toe ja initsiatiivi vähesus, piiratud eelarvelised vahendid, vanad harjumused ning kinnistunud arusaamad, samuti vähene teadlikkus keskkonnasäästlikest materjalidest ja tehnoloogiatest nii sektori praktikute kui ka laiema avalikkuse ehk lõpptarbijate hulgas. Trendide osas olid tulemused optimistlikud, kuigi usutakse, et traditsioonilised ehitusmeetodid jätkuvad, lisandub suurem keskkonnahoidlike materjalide kasutus, näiteks puit. Ehitus liigub tehnoloogilisemalt innovaatilisemaks: riiklike pilootprojektide abil loodetakse luua standardid keskkonnahindamismeetodite ning tehnoloogiate kasutuse osas (olelusring, LEED, BREEAM, timmitud ehitus, BIM platvorm). Lisaks tõstetakse praktikute ning lõpptarbijate teadlikkust, mille tulemusena on tulevikus võimalik hakata tegema teadlikumaid, tervislikumaid ning keskkonnahoidlikumaid ehitusotsuseid. Uuringu tulemustele toetudes saab välja tuua riikliku toe vajaduse keskkonnaaspekte arvestava ehituse teostamisel. Autor leiab, et antud töö selgitas välja ehitusturu üldise olukorra ja seisukohad keskkonnaaspekte arvestava ehituse hetkeolukorra ning trendide osas, kuid välja toodud probleemse temaatikaga tuleks detailsemalt edasi tegeleda ning lahenduste saavutamiseks seda eraldi teemade kaupa uurida. Necessity to create sustainable attitude towards natural environment is inevitable. The amount of CO2 emissions caused by human activity is increasing. Construction sector and built environment contribute to CO2 emissions by 40% according to United Nations Environment Programme Global Status Report 2016. Objective of the current thesis is to find out if Estonian construction market uses building technologies and materials considering environmental aspects, what the current stage is and what will future trends be. Methodology of research was personal interviews with 15 construction sector leading professionals – construction company CEO´s s and owners, leading persons of professional associations, architects and developers. Interviews were processed based on content analysis. Results indicated that currently Estonian construction sector is not building considering environmental aspects, main obstacles being lack of state support, limited budgets, old habits and lack of knowledge and awareness about environmentally friendly building materials and technologies among construction professionals as well as general public (the end users). Trends indicated optimism, although general belief is that traditional building methods will continue. Wider use of environmentally friendly materials such as wood. Construction is starting to move towards technological innovations and with state support with pilot projects there is hope to create standards in environmental assessment methods and use of technology (LCA, LEED, BREEAM, LEAN construction, BIM). Also, increased awareness of construction sector professionals and end users allows to start making healthier and environmentally considerate decisions about construction in the future. Based on research results it is possible to indicate a need for state support in order to implement environmentally considerate ways of constructing the built environment. Author finds that the current thesis found out the current stage of and view points on environmentally considerate ways of building at the Estonian construction market and trends. However, the indicated problem areas should be studied further in more detailed manner by separate topics. |
