Флора Эстонской ССР. 8

Autor: Eichwald, Karl (koostaja), Kalamees, Kuulo (koostaja), Kask, Maret (koostaja), Krall, Heljo (koostaja), Kuusk, Vilma (koostaja), Masing, Viktor (koostaja), Paivel, Aleksei (koostaja), Puusepp, Visolde (koostaja), Remmel, Aliide (koostaja), Talts, Silvia (koostaja), Tamm, Ülo (koostaja), Viljasoo, Linda (koostaja)
Přispěvatelé: Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Zooloogia ja Botaanika Instituut
Rok vydání: 1971
Předmět:
Popis: „Eesti NSV floora“ VIII köites jätkatakse tulikalaadsetest põlvnevate seltside käsitlemist, alustades naistepunalaadsetest ja lõpetades pajulaadsetega. Et käsitletavaid seltse on kümme: naistepunalaadsed, kanarbikulaadsed, sarratseenialaadsed, linalehikulaadsed, nelgilaadsed, nõgeselaadsed, tatralaadsed, tinajuurelaadsed, nurmenukulaadsed ja pajulaadsed, siis on nende ehituses ka mitmeid erinevaid arengusuundi. Seltsis Ericales leiame peamiselt mükotroofse või saprofüütse toitumisega ja kseromorfsete tunnustega (lehtede taandareng) kääbuspõõsaid ja rohttaimi; esineb sekreedimahuteid (eriti sigimikualune meeketas). Mitmes seltsis (Urticales, Salicales jt.) on valdavad puud ja põõsad. Õied on kõigil käsitletud seltsidel tavaliselt enam või vähem aktinomorfsed, ühe- või mõlemasugulised; õiekate võib olla lihtne, kaheli või taandarenenud. Õied asetsevad üksikult või õisikutena, tipmiselt või lehekaenaldes. Tolmukad on vabad või osaliselt kokku kasvanud. Sigimik on ühe- või mitmepesaline. Vili on mari, kuivvili või vilikond, ühe või paljude seemnetega; taimed on ühe- või kahekojalised. Levinud on nii putuk- kui ka tuultolmlemine. Materjali esitus käesolevas köites on analoogiline eelmiste köidetega. Nomenklatuurse osa vormistamisel on järgitud viimaste rahvusvaheliste botaanikakongresside seisukohti. Kaheksandas köites käsitletud taksonite valik on analoogiline valikuga varasemates köidetes. Liikide diagnoosid on enamasti koostatud kohaliku materjali alusel. Liigi levik Eestis on kantud T. Lippmaa taimegeograafilise liigestusega kaardile. Üldlevikut on kirjeldatud analoogiliselt eelmiste köidetega, lähtudes „Nõukogude Liidu floora“ floristilis-taimegeograafilistest valdkondadest. Töö autorite vahel oli jagatud järgmiselt: ööõielised, reiarohulised, nelgilised ja portulakilised — S. Talts, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; naistepunalised, kanepilised ja nõgeselised — M. Kask, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja; uibulehelised (välja arvatud perekond talvik), mustikalised, kanarbikulised, seenlillelised, kukemarjalised ja huulheinalised — V. Masing, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; uibulehelised, perekond talvik — K. Kalamees, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; Iinalehikulised — K. Eichwald, bioloogiadoktor, professor, Tartu Riiklik Ülikool; maltsalised — V. Puusepp, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanemlaborant; rebasheinalised – A. Remmel, endine Tartu Riikliku Ülikooli töötaja; mooruselised ja jalakalised — A. Paivel, bioloogiakandidaat, ENSV TA Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja; tatralised, tinajuurelised ja nurmenukulised — V. Kuusk, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja; pajulised, perekond pappel — Ü. Tamm, bioloogiakandidaat, Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut; pajulised, perekond paju — H. Krall, bioloogiakandidaat, ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi vanem teaduslik töötaja, ja L. Viljasoo — ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi noorem teaduslik töötaja. Joonised on valmistanud kunstnikud Eevart Arrak, V. Maavara, G. Muuga ja S. Tuulse. Köite toimetas bioloogiakandidaat H. Rebassoo.
Databáze: OpenAIRE