| Popis: |
Bakalaureusetöö Metsanduse õppekaval Ulukite majandamine vajab järjepidavat seiret, et neid ratsionaalselt majandada. Loenduse eesmärgiks on saada teada ulukite arvukus või selle muutuse suuna, kuid ka ulukiliikide populatsioonide struktuuri ja juurdekasvu kindlaks tegemist. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade loendusmeetoditest ja välja selgitada, milline loendusmeetod on siinsetes oludes kõige efektiivsem, odavam, usaldusväärsemad ja kõige vähem aeganõudev. Töö koostamiseks kasutati mitmeid kirjanduslikke allikaid: raamatuid, ajakirjaartikkleid ning teadusartikkleid, milles leiduvate andmete põhjal analüüsiti teemat ja tehti sobivad järeldused ning soovitused. Lõputöö tulemusena selgus, et ajuloendus on kõige perspektiivsem meetod hirvlaste loendamiseks. Ruutloendus sobiks kõige paremini väikeulukite loendusmeetodiks ning DNA-põhine meetod haruldaste loomade ja karnivooride loendamiseks. Wildlife management requires consistent monitoring to manage them rationally. The purpose of the census is to find out the number of game density or the direction of change, but also to determine the structure and increment of populations of game species. The aim of this thesis is to give an overview of the census methods and to find out which census method is most effective, cheapest, most reliable and least time-consuming. Several literary sources were used to compile the work: books, articles and scientific articles, on the basis of which the topic was analyzed and appropriate conclusions and recommendations were made. As a result of the bachelor thesis, it was found that driven count is the most promising method for counting cervids. The winter line transect census would be best suited for small mammals counting and the DNA-based method for counting rare animals and carnivores. |
