| Popis: |
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks on oluline kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamine ja sidumisvõimekuse suurendamine kõigis sektorites. Et eesmärki täita, tuleb seada selged sihid, hinnates erinevates sektorites KHG heite vähendamise ja sidumise suurendamise potentsiaali ning käsitleda sektori mõju laiemalt ka majanduse konkurentsivõimele. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sidumisvõimekuse uuring on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimusel analüüsimaks kompleksselt LULUCFi sektori KHG sidumisvõimaluste potentsiaali ja ulatust 2030. ja 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks arvestades sealjuures ka pikemaajalist perspektiivi (kuni 2100. aastani). Uuringu käigus kaardistatakse LULUCFi sektori maakasutuskategooriates süsiniku sidumisega seotud aspektid ja tegevused ning hinnatakse nende potentsiaali suurema süsiniku sidumise suunas. Analüüs kirjeldab ning hindab järgmisi LULUCFi sektorit mõjutavaid tegevusi: raportis „Mets ja kliimamuutused“ esitatud raiestsenaariumid (koos puittoodetega); metsakasvatuslikud võtted netojuurdekasvu soodustamiseks: metsade uuenemise tagamine (looduslik uuendus, uuendamine, puuliigi valik), harvendusraie, raieplaanide optimeerimine (täiuse, juurdekasvu ja boniteedi järgi), kuivendamine; metsamaa pind (metsamaa pindala säilimine vähemalt praegusel tasemel) kui süsinikusidumist suurendav tegur: metsastamine, raadamise piiramine/ kompenseerimine; puittoodetesse süsiniku sidumine: puittoodete tootmise suurendamine, puittoodete tootmise struktuuri muutmine pikemaealiste toodete suunas, kohaliku tööstusliku ümarpuidu väärindamine Eestis (sh paberipuu väärtustamine), ümarpuidu import, Eestis varutud puit, puiduenergia kasutus; kasvuhoonegaaside heite vähendamine märgaladelt: jääksoode ehk mahajäetud turbatootmisalade korrastamine, aiandusturbast tulenevate heitkoguste vähendamine; põllumajanduslikud tegevused mulla süsinikuvaru suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks: orgaaniliste väetiste kasutamine (sh taimejäänuste mulda jätmine), mitmekesisemad ja pikemad külvikorrad, turvasmuldadel põllu- ja kuivendatud rohumaade metsastamine (sh lühikese raieringiga istandused), loodusliku taimestikuga alade loomine (puittaimestiku ribad ja hekid ning agrometsandus), heitkoguste vähendamine turvasmuldadel paiknevatest haritavatest maadest, happeliste muldade neutraliseerimine (lupjamine); asendusefekti hindamine: ülevaade Eesti konteksti sobiva asendusefekti arvutamise võimalikkusest (sh ülevaade teadustekstidest) ja puuduvate või täiendavaid uuringuid vajavate teemade väljatoomine, võimalusel esmaste arvutuste tegemine. Lisaks hinnatakse: kaardistatud meetmete sotsiaalmajanduslikku mõju tegevuste elluviimisel, sh tööhõivet, netotulu ja lisandväärtust. Võrreldakse metsa majandamisega seotud netotulu ja süsinikukaubandusega kaasnevaid potentsiaalseid võimalusi. |
