| Popis: |
Tarbija on viimastel aastatel muutunud teadlikumaks ja soovib üha enam kvaliteetset kartulit, sealhulgas ka mahekartulit. Maheviljelusüsteemides võib aga probleemiks olla madal saagikus ja taimehaigused. Kvaliteetse ja kõrge saagi saamiseks nii mahe- kui ka tavaviljeluses tuleb rakendada õiget agrotehnikat, külvikorda ja väetada optimaalselt. Uurimustöö eesmärkideks oli välja selgitada millised erinevused on mahe- ja tavaviljelussüsteemides kasvatatud kartulite saagikuses ja kvaliteedis. Katsed korraldati Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Rõhu katsejaama Eerika katsepõllul 2012. aastal. Käesolevas uurimustöös võeti lähema vaatluse alla külvikorralüli kartul. Katse rajati neljas korduses ning variandid paiknesid süstematiseeritult. Katsetes kasutati keskvarajast kartulisorti ’Maret’. Katselappide suurus oli 2012. aastal 60 m2 ning katselappe oli kokku 28 – neljas korduses, mahe 0 (väetamata), mahe I (vahekultuur), mahe II (vahekultuur+sõnnik), N0P0K0(N0), N50P25K95(N50), N100P25K95(N100), N150P25K95(N150), seega oli katsete kogupindalaks 60 m2 x28 ehk 1680 m2. Kõrgeim lõppsaak oli 100 kg/ha mineraallämmastikku saanud tavaviljelussüsteemis. Mineraalväetiste kasutamine suurendas kartuli saagikust. Statistiliselt olid 2012. aasta mahekartuli saagid võrreldavad tavakartuli saakidega. Sademeterohke kasvuperiood mõjutas uuritud aastal kartuli saagikust ja kvaliteeti koos väetamisega. Tärklisesisaldus mugulates oli kõrgeim väetamata variantides. Väetamine tõi kaasa tärklisesisalduse vähenemise. Mugulate nitraatidesisaldus suurenes mineraalväetiste kasutamisega aga jäi siiski lubatud normide piiresse. Hõbekärna olid sel saagiaastal nakatunud 42-55% mugulatest. Harilikku kärna esines antud aastal vähem kui tavaliselt kuna kasvuperiood oli sademeterohke. Kõige rohkem oli harilikku kärna nakatunud mugulaid vahekultuuriga maheviljelusüsteemis. Õnneks ei olnud mugulate nakatumine ulatuslik, enamus oli nakatunud vaid 4-15% mugula pindalast. Mugulate toortumenemine oli intensiivne sademeterohke kasvuperioodi tõttu ja see avaldus rohkem tavaviljelussüsteemides. Uurimustöö katse tulemustest võib järeldada, et mineraalväetiste optimaalne kasutamine suurendab kartuli saagikust; maheviljelusüsteemides sisaldavad kartuli mugulad vähem lämmastikku; suure tärklisesaagi saamiseks tuleb kartulit optimaalselt väetada; tavaviljelusüsteemides on mugulate nitraatidesisaldus kõrgem ja mugulate toortumenemine intensiivsem; vahekultuuri kasutamine võib suurendada hariliku kärna ja kuivmädaniku esinemist, samas aga vähendada hõbekärna esinemist. Consumers are becoming more and more informed and are interested in high-quality potatoes, also organic potatoes. Low yields and plant diseases are often problems in organic farming. To get high yield and high-quality tubers in organic and conventional systems, suitable agrotechnology, rotation and optimal fertilization must be used. The aim for the thesis was to find out which are the differences between potato yield and quality grown in organic- and conventional systems. The trial was conducted in 2012 on the experimental field Eerika at the Rõhu trial centre of the Institute of Agricultural and Environmental Sciences of the Estonian University of Life Sciences. Current thesis focuses on the potato. The trial was conducted in four repetitions and the plots where different farming methods were used were set up systematically. For the trial mid early season potato variety Maret was used. The size of the trial plot in 2012 was 60 m2 and there were 28 plots used for the trial – unfertilized organic, organic catch crop, organic catch crop plus manure, N0P0K0(N0), N50P25K95(N50), N100P25K95(N100), N150P25K95(N150), in four repetitions, which makes the total area used for the trial 60 m2 x28 or 1680 m2. The highest final yield came from the conventional trial plot that was given 100 kg/ha of mineral nitrogen. Using mineral fertilizers increases the potato yield. Statistically in 2012 the yields in organic systems were generally similar to yields in conventional systems. The weather influenced the quality and the yield of potato together with the fertilization since the rainfall was above average this crop year. Starch content in tubers was the highest among unfertilized systems. Fertilization reduced the starch content in tubers. Nitrate content in tubers increased with the use of mineral fertilizers, but remained within acceptable limits in all trial plots. Silver scurf was very common this year, 42-55% of tubers were infected. Common scab wasn´t that common this crop year since vegetation period was very rainy. Most tubers were infected only 4-15% of tuber surface. Raw darkening was more intense this year because of the rainy growing period. From the trial may be concluded that optimal use of mineral fertilizers increases potato yield; in organic systems the tubers contain less nitrogen; for a high starch yield fertilization must be optimal; nitrate content is higher and tuber raw darkening is more intensive in conventional systems ; using catch crop may increase the incidence of common scab and dry rot, but decrease the incidence of silver scurf. |
