| Popis: |
Eesti riik on seadnud eesmärgiks biomajanduse jätkusuutliku edendamise, kus prioriteetseteks eesmärkideks on muuhulgas maaressursi efektiivsem kasutamine ja taastuvenergia osakaalu tõstmine. Lisaks biomajanduse eesmärkidele on Eesti sõlminud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid nagu Pariisi kliimalepe (2015) ja Kyoto protokoll (1997) kliimamuutuste leevendamiseks. Metsasektoril on oluline roll eelmainitud eesmärkide saavutamiseks, mistõttu võib eeldada suurt raiesurvet metsadele. Juba praegu on Põhja-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, kasutamas energiaks märkimisväärsel hulgal puiduenergiat (Rytter et al. 2016). Seetõttu, leevendamaks üha suurenevat puiduvajadust, on vajalik välja töötada alternatiivsed puidutootmise süsteemid, võttes kasutusse seni tootmisest väljas olevad põllumaad. Hiljutised hinnangud näitavad, et ca 300 000 ha endist põllumaad on aktiivsest kasutusest väljas, kuna taoliste kõlvikute väiksus (keskmiselt ca 1,5 ha) ning raske ligipääsetavus ei võimalda nendel maadel intensiivse põllumajandusega tegeleda (Vohu 2014). Üheks uudseks metsakasvatuslikuks meetodiks Põhja-Euroopas on lühikese raieringiga metsaistandike kasvatamine kasutusest välja jäänud põllumaadel (Tullus et al. 2013). Lühikese raieringiga metsanduse eesmärk on maaressursi maksimaalselt efektiivne ära kasutamine, optimeerides raieringi vastavalt puistu mahuküpsuse saabumisele. Üheks potentsiaalseks puuliigiks lühikese raieringiga metsanduse praktiseerimisel nii Läänemere regioonis tervikuna kui ka Eestis on osutunud hübriidhaab (Tullus et al. 2012; Karacic et al. 2003). Viimased hinnangud näitavad, et Läänemere riikides on hübriidhaavikute pindala kasvanud ca 12 000 hektarile (Lutter 2017). Viimase aja uued hübriidhaavikud Eestis on kasvatanud istandike pindala ca 1000 hektarini ning eeldatavasti on lähiaastatel oodata jätkuvat pindala suurenemist. Hübriidhaavikute kasvatamise peamine eesmärk on tooraine kasvatamine tselluloosi- ja energiapuidu tööstustele, sealhulgas on võimalik tüve alaosast saada väärtuslikumat saepalki (Tullus et al. 2012). Kiirekasvulistest hübriidhaavikutest saadav biomass omab potentsiaali asendamaks puitu, mis raiutakse vanadest kõrge loodusväärtusega haavikutest metsamaal. Esimesed hübriidhaavikud rajati Eestisse 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses, mistõttu on istandikud läbinud rohkem kui poole eeldatavast raieringi pikkusest (25–30 aastat). Senised teadusuuringud esimese põlvkonna hübriidhaavikute sobivusest Eesti kliima- ja mullatingimustesse katavad raieringi esimest poolt (Tullus 2013; Lutter 2017). Senised tulemused näitavad, et hübriidhaab on ligikaudu kaks korda produktiivsem kui harilik haab 4 metsamaal sarnastel kasvukohatüüpidel (Lutter et al. 2017). Sealjuures ei ole hübriidhaavikute kiire kasv vähendanud mulla toitainete sisaldusi ja süsinikuvarusid (Lutter et al. 2016ab). Intensiivse biomassi produtseerimise tõttu näitavad hübriidhaavikud suurt potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel intensiivse CO2 sidumise kaudu maapealsesse biomassi (Lutter et al. 2016b). Elurikkuse uuringud hübriidhaavikutes on näidanud, et puistute vanuse kasvades suureneb metsaliikide osakaal soontaimede hulgas ning suureneb sammalde arvukus (Tullus 2013; Tullus et al. 2015). Sammalde ja samblike uurimused näitavad, et raieringi keskel olevad hübriidhaavikud pakuvad noorest vanusest hoolimata elupaiku suurele hulgale liikidele (Randlane et al. 2017), seejuures ka uutele samblikuliikidele Eestis (Oja et al. 2016) Sarnaselt harilikule haavale uueneb hübriidhaab peale lageraiet vegetatiivselt juure- ja kännuvõsust (Tullus et al. 2012). Suur võsude arv ning sobiva majandamismudeli valimine teise põlvkonna hübriidhaaviku kasvatamisel on suur metsakasvatuslik väljakutse, kuna senised teadmised hübriidhaavikute vegetatiivse teise põlvkonna erinevate majandamismudelite kohta ei ole rahuldavad nii produktsiooni, keskkonnamõjude, elurikkuse kui ka ökonoomika koha pealt. Vajalik on välja töötada paindlikud majandamismudelid, mis arvestavad puiduturu situatsiooni ja nõudlust (paberipuit, energiapuit), samal ajal arvesse võttes ka võimalikke keskkonnamõjusid nii mulla viljakusele kui ka elurikkusele. Senine Põhjamaade kogemus hübriidhaava teise vegetatiivse põlvkonna majandamise kohta on samuti puudulik. Rohkem teadmisi on viimasel ajal avaldatud hübriidhaava teise põlvkonna produktsiooni ja kloonide vahelise konkurentsi kohta Rootsi ja Soome tingimustes (Rytter 2006; McCarthy and Rytter 2016; Rytter and Rytter 2017; Hytönen 2018), kuid laiemad keskkonna mõjude analüüsid on siiani lünklikud. |
