| Popis: |
Lõputöö Veterinaarmeditsiini õppekaval Kõrvapõletik puudutab 5–20% loomakliinikut külastavatest koertest. Haiguse edukaks raviks on oluline välja selgitada ja ravida kõiki kõrvapõletikuga seotud tegureid. Käesoleva kirjeldava ülevaateuuringu eesmärgiks oli kaardistada Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikut külastanud koerte kõrvaprobleemide levimus, selgitada otiitide primaarsed ja sekundaarsed haiguspõhjused, eelsoodumuslikud ja kulgu pikendavaid tegurid ning kirjeldada kõrvapõletike sagedamini esinevad kliinilisi tunnuseid, teostatud diagnostikat ja uuringute tulemusi ning nimetada valitud ravimeetodid. Uurimisperioodi jooksul (01.10.2020– 01.10.2021) külastas kliinikut 1784 koera, kellest 53 (3.1%) vastasid uurimistöö valimi kriteeriumidele. Kliinilistest tunnustest esinesid kõige sagedamini sügelus (81%), kõrvanõre (77%) ja kuulmekanali erüteem (66%), vähem esinesid kuulmiskadu (26%) ja trummikile muutused (21%). Kõrvapõletiku primaarse põhjusena diagnoositi kõige rohkem atoopilist dermatiiti (55%), sageli (33%) primaarset sekretoorset keskkõrvapõletikku. Oluliselt vähem esines teisi haigusi, sh ainukese parasitoosina diagnoositi sarkoptoos (3%). Primaarset haigustekitajat ei olnud tuvastatud 38% patsientidest, mis sarnaneb kirjanduses mainitud 32%. Sekundaarsetest põhjustest esines Malassezia infektsioon 57% ning bakteriaalne infektsioon 32% patsientidest. Kõrvapõletike raviks kasutati enim medikamentoosset kombineeritud ravi (62%), lokaalset ravi monoteraapiana kasutati 25% patsientidest ning üksnes süsteemset ravi 9% koertest, kirurgilist ravi vajas 4% patsientidest. Kõige sagedamini kasutati väliskõrvapõletike ravis paikseid glükokortikoide (54%) ning pooltel patsientidel glükokortikoidi sisaldavaid seente ja bakterite vastase toimeainega kombineeritud kõrvaravimeid. Üldiselt olid uuriminuse tulemused sarnased erialakirjanduses kirjeldatule. Siiski oli kõrvaprobleemide esinemus antud perioodil Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus väiksem kui kirjanduse allikates, mis võib olla tingitud Provet Cloud otsingusüsteemi puudustest ja/või programmis korrektse diagnoosi mittemärkimisest. Huvitav oli, et primaarne sekretoorne keskkõrvapõletik esines 33%, mis erineb kirjanduseandmetest (10%) ning parasitaarseid kõrvapõletikke diagnoositi väga vähe. Mõlema leiu seletuseks võib autori arvates olla referentskliiniku patsientuur. Kõrvapõletike tekkega seotud tegurite tundmine aitab korrektse diagnoosini jõudmisel ja efektiivsete raviotsuste tegemisel. Autor usub, et kliiniku programmis diagnooside täpsem märgistamine, kuid ka otsingumootori täiustamine aitab tulevikus kaasata suuremat valimit, oluline on kaasata ka teiste loomakliinikute vastav patsientuur. Lisaks on oluline täpsemalt uurida kõrvadest isoleeritud mikro-organismide esinemist ning nende ravimtundlikkust. Otitis affects 5-20% of dogs visiting the veterinary clinic. In order to successfully treat the disease, it is important to identify and treat all the factors associated with otitis. The objective of this descriptive overview study was to map the prevalence of ear problems in dogs who visited the small animal clinic of the Estonian University of Life Sciences, to identify the primary and secondary causes of the disease, its predisposing and perpetuating factors, and to describe the most common clinical signs of otitis, the diagnostics carried out and the results of analysis, as well as the chosen treatment methods. During the period of the study (01.10.2020-01.10.2021), 1,784 dogs visited the clinic, 53 (3.1%) of whom met the criteria for the sample of the study. The most common clinical signs were pruritus (81%), otitis (77%) and auditory canal erythema (66%), to a lesser extent hearing loss (26%) and tympanic membraane changes (21%) were found. Of the primary causes of otitis, the most often diagnosed ones were atopic dermatitis (55%) and primary secretory otitis (33%). Other diseases were significantly less common, including scabies (3%) as the only parasitosis. The primary cause was not detected in 37% of patients, which is similar to 32% mentioned in the literature. Of the secondary causes, Malassezia infection occurred in 57% and bacterial infection in 32% of patients. The most commonly used otitis treatment was combined therapy (62%), local monotherapy was used in 25% of patients and systemic therapy alone in 9% of dogs, only 4% of patients needed surgical treatment. Most commonly used treatments of otitis externa were topical glucocorticoids (54%), and in half of patients products containing glucocorticoid combined with antifungal and anti-bacterial substances were used. Overall, the results of the study were similar to those described in professional literature. However, the occurrence of ear problems in the clinic of the Estonian University of Life Sciences during the period of the study was lower than referred to in the literature. This may be due to deficiencies in the Provet Cloud search system and/or a failure to indicate the correct diagnosis in the programme. It is interesting to note that the occurrence of primary secretory otitis was 33%, which is different from the data quoted in literature (10%) and that parasitic otitis was very rarely diagnosed. In the opinion of the author, both findings could be explained by the specificities of the clients of a reference clinic. Knowing the factors related to the development of otitis will help to reach a correct diagnosis and make effective treatment decisions. The author believes that more accurate description of diagnoses in the clinic's programme, as well as improvement of the search engine, will help to include a larger sample in the future, it is also important to involve relevant patients of other veterinary clinics. In addition, it is important to further study the prevalence and reaction to drugs of microorganisms isolated from ears. |
