| Popis: |
Lõputöö eesmärgiks on välja tuua väikeettevõtjate hoiakud ühisrahastuse kasutamise kohta ning selle rakendamise võimalused Eesti maamajanduslikes ettevõtetes. Bakalaureusetöö käigus uuriti ja analüüsiti maamajanduslike ettevõtete esindajate ning ühisrahastusplatvormide esindajate seisukohti maamajanduslike ettevõtete ühisrahastuse osas. Töö teoreetilises osas anti ülevaade ühisrahastusega seotud mõistetest ning ühisrahastuse erinevatest liikidest. Empiirilises osas viidi läbi kvalitatiivne uuring ettevõtete ja ühisrahastusplatvormide seas. Töö tulemusel selgus, et algselt püstitatud hüpotees osutus valeks. Hüpotees väitis, et Eesti maamajanduslikud ettevõtted oleksid valmis kasutama ühisrahastust, kuid neil puuduvad teadmised ja oskused ühisrahastusvõimaluste kasutamise kohta. Uuringutulemustel selgus, et valimis olnud ettevõtete osas oli teadmine ühisrahastuse kohta olemas, kuid seda nähti kui kallimat kapitali kaasamise viisi olukorras, kus pangalaenud on madala intressiga kättesaadavad. Ühisrahastusplatvormide esindajate kui ka maamajanduslike ettevõtete esindajate vähene aktiivsus antud teema osas viitab ükskõiksusele selle valdkonna suhtes. Tulevastes uuringutes saab edasi uurida ükskõiksuse põhjuseid ning autor näeb võimalusi erinevate juhtumiuuringute läbiviimiseks. The aim of the bachelor’s thesis was to bring out the attitudes of small rural companies and crowdfunfing platforms about using crowdfunding, and to find possibilities to implement crowdfunding as a way of raising capital in Estonian rural companies. Author analyzed the views of the representatives of rural companies and crowdfunding platforms in order to find out their attitude towards crowdfunding in rural sector. Overview of definitions and crowdfunding types was given in the theoretical part of the thesis. The empirical part of the thesis was based on a qualitative survey conducted among rural companies and crowdfunding platforms. The hypothesis turned out to be incorrect. Hypothesis was that Estonian rural companies would be willing to use crowdfunding as a way to raise capital but they lack the knowledge and skills for crowdfunfing. Research showed that companies have knowledge about crowdfunding but they would not use it because it seemed to be more expensive than traditional loan from the bank. The low response rate by crowdfunding platfoms and entrepreneurs refers to indiffernece about crowdfunding rural companies. Future studies should explore the causes of indifference and the author sees opportunity for a variety of case studies to be carried out. |
