| Popis: |
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Majanduskasv on üks peamisi näitajaid, mille abil on võimalik mõõta riigis elavate inimeste elatustaset ja heaolu. Kuigi varasemalt on peetud kõige olulisemaks majanduskasvu teguriks füüsilist kapitali, on tänapäeval üha enam uuritud inimkapitali seoseid majanduskasvuga. Selle kapitali alla liigituvad inimeste oskused ja võimed, mille tase sõltub indiviidi tervisest ja haridustasemest. Käesolevas bakalaureusetöös selgitatakse just hariduse seost inimkapitali taseme tõstmiseks ning uuritakse, kuidas Eesti inimkapitali haridustasemed on seotud maakondade regionaalse arenguga. Bakalaureusetöö empiirilises osas kasutatakse andmete analüüsimiseks võrdlusanalüüsi teiseste andmete põhjal ning vaadeldakse aastate 2003, 2007 ja 2017 näitajaid. Analüüsitakse maakondade lõikes elanike haridustasemete osatähtsust, haridusasutuste arvu, keskmist teenitavat brutokuupalka, rahvaarvu ja ettevõtete arvu. Regionaalse arengu hindamiseks selgitatakse välja, kuidas on seotud maakondade kolmanda taseme haridusega inimeste osatähtsus keskmise brutokuupalgaga, ettevõtete arvu osatähtsusega ja töötuskindlustushüvitise saajate arvuga. Seoste tugevuste analüüsimiseks teostatakse korrelatsioon- ja regressioonanalüüs. Bakalaureusetöös selgub, et Eesti elanikel on valdavalt teise taseme haridus. Haridustasemete kujunemist on mõjutanud piirkonna asukoht, migratsioon, seadusemuudatused ja haridusasutuste paiknemine. Korrelatsioonanalüüsi ja regressioonanalüüsi tulemuste põhjal oli kolmanda taseme hariduse osatähtsuse seos kõige tugevam ettevõtete arvuga, keskmise brutokuupalgaga ning rahvastiku tihedusega, kuid regressioonanalüüsi tulemuste põhjal olid statistiliselt olulised näitajad ainult keskmine brutokuupalk ning rahvastiku tihedus. Mõlemad seosed olid positiivse suunaga, mis tähendab seda, et kui keskmine brutokuupalk ja rahvastiku tihedus kasvab, suureneb ka Eesti maakondades kolmanda taseme hariduse osatähtsus. Regionaalselt on kõige arenenumad piirkonnad Harjumaa ja Tartumaa, mis on kõikidest maakondadest eraldiseisvad ning üldisest arengust on kõige enam maha jäänud Eesti äärealadel asuvad maakonnad. Tulevikus oleks võimalik edasi uurida põhjalikumalt Eesti äärealadel asuvate maakondade inimkapitali taset ning analüüsida nende maakondade elanike võimalusi oma heaolu suurendamiseks. Samuti saab Eesti maakondade inimkapitali taset uurida tervist kirjeldavate näitajate abil, mida selles töös ei käsitleta. Economic growth is one of the important indicators to measure country’s state of living and human well-being. In most studies physical capital has long been one of the basic factors which affect economic growth. However, there are more aspects that help the countries to develop. Human capital has become very important economic growth factor in today’s economic studies. The capital forms from resident’s skills and knowledge which are affected by countries health and education system. The aim of this thesis is to explain the importance of education to increase the level of human capital and to examine the relationship between the differences in human capital education levels and regional development in Estonian counties. The empirical part of the Bachelor's thesis is based on secondary data and is analyzed with benchmarking. This thesis focuses on figures from years 2003, 2007 and 2017. The share of education levels, the number of educational institutions, the average gross monthly salary, the population and the number of enterprises are analyzed by counties. To identify regional development of Estonian counties, the Bachelor thesis analyzes upper level education share relationships with the average gross monthly salary, number of enterprises and the number of recipients of unemployment insurance benefit. Correlation and regression analysis is performed to analyze the strengths of these relationships. In this Bachelor's thesis it is found that the residents of Estonia have mostly secondary education. In addition, human capital education leves are influenced by the location of the area, legislative changes and the location of educational institutions. Correlation and regression analysis showed that upper level education share was most strongly related to number of enterprises, average monthly gross wages and population density, but regression analysis showed that only average monthly gross wages and population density were statistically important factors. Both relationships were in a positive direction, which means that as the average gross monthly salary and population density increase, the share of upper level education in Estonian counties will also increase. Regionally, the most developed regions are Harju County and Tartu County but the counties located in the periphery of Estonia are lagging behind the overall development. In the future, it would be possible to investigate further the level of human capital of the counties located on the outskirts of Estonia and to analyze the opportunities for the inhabitants of these counties to increase their welfare. Also, the level of human capital in Estonian counties can be studied with health indicators that are not covered in this work. |
