Popis: |
Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Eestis on veiniturism alles uus, kuid jõudsalt kasvav turismiliik. Eesti on pika koduveini ajalooga riik, kuid ametlikke veinimaju hakati avama alles eelmisel kümnendil. Selle ajaga on tehtud suurt arendustööd ning praeguseks on Eestis umbes 30 siidri- ja veinimaja. Sellest tulenevalt on käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks anda ülevaade praegusest veiniturismi olukorrast Eestis, uurides veiniturismi teenuseid ja populaarsust Eesti maastikul ning tuua võrdlusi Põhjamaade veinikultuuriga. Eesmärkide täitmiseks otsustati kombineerida mitut uurimismeetodit: tarbijatele suunatud ankeetküsimustik, intervjuud veiniturismi pakkuvate ettevõtjatega ning kohtvaatlus. Tarbijate küsitluses osales 64 inimest ning kvalitatiivse osa valimis oli 6 ettevõtjat. Uuringu tulemustest selgus, et inimeste teadlikkus kohalikust veiniturismist on kesine ja arvamusi sellest on erinevaid. On inimesi, kes hindavad kõrgelt Eesti veinitootmist ja veini-turismi. Samuti on neid, kes usuvad, et Eestis valmistatud veinid ei ole head ning siinsetes veinimajades ei ole midagi erilist. Seetõttu tuleb veinitootjatel kummutada müüte ja tõestada, et kohalik toodang on kvaliteetne ning pakub head maitseelamust. Samuti tuli välja, et ühisturunduskanali Eesti Veinitee kasutamine on ettevõtetele kasumlik väga mitmes võtmes, aidates kaasa nii ettevõttesisesele arengule kui ka ettevõttevälisele turundusele. Klientidele mõjub kõige paremini suust-suhu turundus ehk teiste inimeste soovitused. Selgus, et Eesti ettevõtjad on seadusandluse tõttu paremas olukorras kui näiteks Rootsi. Ettevõtjad näevad rohkem sarnasusi Soome ja Läti veinikultuuris. Käesolevas bakalaureusetöös kogutud teavet on võimalik kasutada kohalikel veinitootjatel enda ettevõtte analüüsimiseks ning arendamiseks. In Estonia, wine tourism is still a new, but rapidly growing type of tourism. Although Estonia is a country with a long history of home-made wines, official wineries were opened in the last decade. During this time, a lot of development work has been done, and by now there are about 30 cider and wine houses in Estonia. Accordingly, the aim of this bachelor's thesis is to provide an overview of the current situation of wine tourism in Estonia, studying the services and popularity of wine tourism in Estonia, and draw comparisons between wine culture in the Nordic countries. In order to fulfill the objectives, it was decided to combine several research methods: a consumer oriented questionnaire, interviews with entrepreneurs offering wine tourism, and on-site observation. 64 people participated in the consumer survey, and 6 entrepreneurs were in the sample of the qualitative part. The results of the research revealed that people's awareness of local wine tourism is poor and there are different opinions about it. Some people highly value Estonian wine production and wine tourism. On the other side, there are people who believe that the wines made in Estonia are not good and there is nothing special about the wineries here. Therefore, wine producers must debunk myths and prove that local production is of high quality and offers a good taste experience. It was also concluded that the use of the joint marketing channel Eesti Veinitee is profitable for companies in many ways, contributing to both company’s internal development and external marketing. Word-of-mouth marketing, i.e. other people's recommendations, has the best effect on customers. It was found that due to the legislation, entrepreneurs in Estonia are in a better situation than in Sweden. Entrepreneurs see more similarities in Finnish and Latvian wine culture. The information gathered in this bachelor's thesis can be used by local wine producers to analyze and develop their own companies. |