| Popis: |
Antud töös analüüsiti OÜ Karpo tootmistegevust. Majand tegeleb nii taime- kui ka loomakasvatusega. Ettevõttel on haritavad maad 1704 ha. Põllumaal kasvatatakse teravilja ja rapsi. Osa teraviljast ja raps läheb müügiks. Rohumaadelt saadakse loomadele vajalik hein ja silo. Loomakasvatuse poole pealt tegeletakse piimatootmise ja uuend noorkarja üleskasvatamisega. Lehmade arv oli 2012. aastal 386 ning vasikaid ja mullikaid kokku 291. Lehmade arvu ei ole plaanis suurendada, kuna uues farmis rohkem kohti ei ole. Piimatoodang lehma kohta oli 2012. aastal 7523 kg ja edaspidi on plaanis toodangut suurendada. Lehmade söötmisel kasutatakse täisratsioonilist segasööta. Analüüsitulemused näitasid, et metaboliseeruva energia kontsentratsioon söödasegudes oli poegimisjärgsel perioodil ja laktatsiooni teisel poolel soovituslikest väiksem. Antud söödaratsioonid ei rahuldanud ka täielikult ära lehmade proteiinitarvet. Toorkiu kontsentratsioon ületas soovituslikke näitajaid. Põhiliseks rohusöödaks on silo, mida söödeti aastaringselt. Silode kvaliteedi hindamiseks lasti silo proove analüüsida Eesti Maaülikooli veteriraarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna keemia- ja ainevahetuse laboratooriumis. Analüüsitulemustest selgus, et metaboliseeruvat energiat oli 2011 aastal ainult kahel proovil rahuldavalt (9,5 MJ/kg KA). 2012 aastal jäi see näitaja alla 9 MJ, ainult maisisilos oli metaboliseeruvat energiat 10,9 MJ/kg kuivaines. Proteiinisisaldus oli eriti madal 2012 tehtud silodel, seitsmest proovist neljal oli proteiini alla 10%. Samas olid 2012 aasta silod ka suure toorkiusisaldusega (kuni 35 %). Fermentatsiooni näitajad olid kõikidel proovidel rahuldavad. Kuna ka orgaanilise aine seeduvus oli silodel väike võib järeldada, et 2012 aasta silod olid tehtud hilises arengufaasis olevast rohust. Töö viimases osas toodi ära veiste söödavajadus, kui lehmade aastatoodang oleks 9000 kg. Analüüs näitas, et vajalike rohusöötade saamiseks on majandil rohumaad piisavalt. Olemasolevatelt rohumaadelt saadud söödakogused rahuldavad ära nii lüpsikarja kui ka noorveiste rohusöötade vajadused. Kuna teravilja toodetakse ka müügiks, siis selle vajalik kogus loomade jaoks on tagatud. This paper analyses the production activity in Karpo Ltd. This cooperative is active in plant growing and in animal production. It has cultivated land about 1704 ha. The main cultures are grain and rape. Rape and some of grain are produced for sale, rest goes for animal feeding. Own grasslands provide animals with roughage. Main two directions in animal production are milk production and cattle-breeding for getting good new generation of cows. In the livestock there are 386 dairy cows and young-cattle consists of 291 species. Because the capacity of barns reached their limits, there is no intention of increasing livestock. Milk yield per cow in 2012 was 7523 kg, but there is an intention to raise it even more up until to 9000 kg. Compund food is provided for feeding cows. Main grass forage is silage. To evaluate the quality of silage exploration was carried out in laboratories of Estonian University of Life Sciences. Results showed that in every example analysed there was metabolic energy level below 9 MJ. Consistent of protein was very low especcially in silage made in 2012. But fiber consistent in these examples was relatively high (until 35%). Because of low digestibility of organic matter, it leads to a conclusion that silage was made of grass which was in late developing stage. In the final part of the work there is provided an annual necessity for food if milk yield would be 9000 kg. Conclusion was that own grasslands are able to provide roughage for both dairy cows and young- cattle. As grain is produced also for sale, there is no shortage of it for livestock too. . In future nutrition of young cattle should be improved to provide better supplement for dairy herd. Better attention must be paid to produce more quality silage. One possibility could be continue corn growing and producing silage from it, as corn is capable of giving more dry matter and metabolic energy per ha. |
