| Popis: |
Magistritöö Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia erialal Maailmas on kahetiivaliste mitmekesisust loomafarmides uuritud vähe. Eestis pole antud uuringut üheski farmitüübis teostatud. Loomakasvatusega seonduvad kahetiivalised on võimelised siirutama mitmesuguseid haigustekitajaid, tuues sellega kaasa olulist kahju majandusele. Seakasvatustele on sigade Aafrika katk üks raskemini kontrollitavaid ja majanduslikult laastavamaid haiguseid. Magistritöö eesmärkideks oli selgitada välja kahetiivaliste mitmekesisus seafarmides ning kas sigade Aafrika katkuga kokku puutunud kahetiivalistelt on võimalik viirust tuvastada. Lähtuvalt töö eesmärkidest on püstitatud järgnevad hüpoteesid: Hüpotees I: Kahetiivaliste arvukus ja liigiline mitmekesisus seafarmides sõltuvad nii looduskeskkonnast seafarmi ümbruses kui ka tootmissüsteemist. Hüpotees II: Sigade Aafrika katku nakatunud sigadega kokku puutunud kahetiivalistelt on võimalik leida viirust. Töö käigus uuriti 2016. aasta augustis ja septembris ning 2017. aastal maist–augustini liimiga kaetud kärbsepabereid kasutades, millised kahetiivaliste liigid esinevad Eesti seafarmides. Samuti uuriti nakatunud metssigade lähiümbrusest ja Saaremaal asuvast nakatunud seafarmist kogutud putukate DNA analüüsimisel otsest kokkupuudet sigade Aafrika katku viirusega. Töö tulemusena määrati uuritud seafarmidest kokku 23 liiki/ rühma kahetiivalisi. Kokku koguti kahe aasta proovikogumiskordade jooksul seafarmidest 186 701 lülijalgset, kellest 180 444 moodustasid kahetiivalised. Putukate koguhulka farmis ei mõjutanud seafarmi ümbritsev looduslik keskkond ega farmi tootmissüsteemi parameetrid. Käesoleva uuringu puuduseks on ilmselgelt liialt väike farmide valim ja farmide mittejärjepidev osalemine uuringus. Surnud metssigade pealt ja kohalt kogutud putukate hulgas osutusid kolm liiki SAK positiivseks, kellest omakorda õnnestus SAK viirusetüvi määrata seatäidelt. Saaremaal nakatunud seafarmis epidemioloogilise uuringu käigus kogutud putukatest osutusid SAK positiivsteks 4 isendit (27% kõikidest analüüsitud putukatest), kuid viirusetüve sekveneerimine ei õnnestunud mitte ühegi farmist püütud viiruspositiivse putuka puhul. DNA analüüsil saadud viiruspositiivsete putukate tulemused näitavad, et kahetiivalistel on potentsiaali sigade Aafrika katku levitada ning selle kinnitamiseks on oluline edasi uurida viiruse ülekandemehhanisme läbi kahetiivalise kui vektori. The diversity of two winged insects (Diptera) in animal farms has not yet been extensively studied. However, until now this kind of research has not been carried out in any farm type in Estonia. Several Diptera species associated with animal farms are known as vectors for variety of pathogens and therefore of economic importance for farmers. African swine fever virus (ASFV) is one of the most severe infections to control and economically devastating for pig farms. The aims of this master’s thesis were to find out the diversity of Diptera in pig farms and whether these insects could play a role in transmission of African swine fever (ASF). Based on the objectives of this work, the following hypotheses have been established. Hypothesis I: The abundance and species diversity of Diptera in the pig farms depends both on the natural surroundings of the farm as well as the production system. Hypothesis II: It is possible to detect ASFV in Diptera that has been exposed to infected pigs. The study, was carried out in August and September 2016 and from May to August 2017 using glue traps for flies, to examine which species of Diptera occur in Estonian pig farms. Insects were also sampled from infected wild boar carcasses and from an infected pig farm in Saaremaa, to test their vector potential for ASF. As a result, 23 species/groups of Diptera were identified in studied pig farms. In total, 186701 arthropods, from which 180444 were Diptera were collected from pig farms during two years of sampling. The total number of insects in the farm was not affected by the natural surroundings nor the parameters of the farm production system. These results may have been influenced by a too small sample size of farms and non-consecutive participation of farms in the study. Among the insects collected from the dead wild boar carcasses, there were three specimens infected with ASF, from these the exact strain of ASF was only possible to be determined from hog lice. The insects collected from the infected pig farm during the epidemiological inspection in Saaremaa, there were 4 ASF positive specimens (27% of all insects analysed), but virus strain sequencing failed for any virus–positive insect caught from the farm. The results of the virus–positive insects derived from DNA analysis indicate that Diptera have a potential to transmit ASF and there are needed further studies to investigate the ability of the Diptera as an ASFV vector. |
