| Popis: |
Metsakasvatus koosneb meetoditest ja võtetest, mida metsas tehakse eesmärgiga tõsta metsade produktiivsust, saada rohkem väärtusi ja hüvesid, muuta metsa inimese poolt soovitud suunas. Tihti on metsakasvatuse eesmärgiks lihtsalt säilitada metsa olemasolev produktiivsus või metsamaa kaetus metsaga, seda eriti tugeva antropogeense survega (tallamine, saastamine) piirkondades ja erosiooniohtlikel aladel või näiteks metsloomade kõrgest arvukusest põhjustatud metsade kahjustuspiirkondades. Peamiseks metsakasvatuslikuks võtteks on mitmesugused raied ehk raieviisid, uue metsapõlvkonna rajamine, loodusliku uuenduse suunamine ning sellele kaasaaitamine. Puude või puistute raiumise eesmärgiks on suurendada puistute summaarset tulukust arvestades metsa kõiki funktsioone ja metsa raiumisega kaasnevat ja sellele järgnevat prognoositavat tulude ja kulude muutumist. Kõigi metsade majandamise tulukus realiseerub üheaegselt nii puidu tootmise kui ka keskkonna- ja kaitsefunktsioonide täitmise kaudu, erinevad vaid eri funktsioonide kaalud ja nende majanduslikud hinnangud. Erinevate metsamajanduslike tööde tegemise tulemusi märkame alles aastate või halvimal juhul aastakümnete pärast, seega peaks puistute kasvu suunamine olema igati kaalutletud ja suunaga tulevikku. Igal kasvukohal kujuneb metsa sobiv liigiline koosseis, toimub looduslik valik liikide vahel ja liigi sees. Metsakasvatus on ja jääb alati loominguks ja kunstiks. Iga tegevus metsas on seotud riskiga. Kõige väiksem on risk, kui inimene ei sega loodusele vahele, kuid siis on ka saadav väärtus vähene. Õnneks mets on võimeline taluma teatud piires nii looduslikke kui ka inimtekkelisi häiringuid ja suudab isereguleeruva süsteemina ennast taastada. Otsus metsanduse praktikas tuleb vastu võtta tuginedes metsakasvatuslikele teadmistele ja lähtudes ökonoomilistest arvutustest konkreetsel ajamomendil ja prognoositavalt tulevikus. Eesti metsadest on kolmandik kultuurpuistud. Teise põlvkonna metsades võib inimese poolt rajatud puistute osakaal ilmselt olla suurem kui kolmandik, sest vanemad kultuurpuistud ei ole takseerkirjeldustes tihti vastavalt tähistatud. Puistu raiumise eesmärgid: •puidu saamine, see on metsakasvatusliku saagi koristamine •metsa kujundamine, metsa kasvu ja arengu suunamine •metsa kasvatamine, et saada rohkem neid väärtusi, mida ühiskond vajab ja väärtustab Metsa kujundamisel võib eesmärgiks olla: •saada mitte ainult ainult puidumassi, vaid teatud omadustega puitu •saada metsast rohkem rahalist tulu, kallimaid puidusortimente Raieviisi valides tuleb mõelda, kuidas parandada metsa sanitaarset seisundit, liigilist koosseisu, rekreatiivset väärtust, jahimajanduslikku jm väärtust. Antud uurimistöö eesmärgiks oli hinnata esimese ja teise valgustusraie järgset olukorda männi-, kuuse- ja lehtpuunoorendikes, analüüsida noorendike koosseisu ja produktiivsust. Mõõtmised teostati riigimetsas RMK Kagu ja Edela tööpiirkonnas. |
