| Popis: |
Magistritöö Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekaval Haldusreformi käigus oli valitsuse eesmärk tõsta omavalitsuste jätkusuutlikkust, parandada pakutavate teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning koondada kulutusi. Teema on päevakohane, sest reformi toimumisest on möödas vaid aasta ning muutuste analüüsimise käigus saab anda hinnangu omavalitsuste hetkeseisule. Magistritöö eesmärk on välja selgitada Võru ja Setomaa valla näitel mõju omavalitsuste finantsvõimekusele toimunud haldusreformi põhjal. Uuringu valimisse on valitud kaks kohalikku omavalitsust, Võru ja Setomaa vald, kes tekkisid pärast 2017. aastat toimunud haldusreformi. Finantsvõimekuse hindamise eelduseks on analüüsitud omavalitsuste aastaaruandeid enne haldusreformi ning reformi järgse tulemuse analüüsimisel on kasutatud Riigiraha portaalis saadaolevaid väärtuseid. Näitajate muutuste analüüsimisel on kasutatud võrdlusanalüüsi. Uuringu tulemusena selgus, et pärast haldusreformi ei toimunud märgatavaid kulude suurenemisi, vaid analüüsi käigus selgus, et kulutused olid mõlemal omavalistusel kahanenud ning tulud suurenenud. Tulude suurenemisel oli väga suur osakaal toetuste kasvul, mis ei ole hea näitaja omavalitsuse iseseisvuse valdkonnas, sest sõltumine välistest allikatest on väga suure osatähtsusega, samuti toimus suurenemine tulumaksu osatähtsuses põhitegevuse tuludest. During administrative reform in 2017 the governments main goal was to increase the local governments sustainability, improve the quality and availability of the services on the local level and to decrease the expenses in local governments. Administrative reform is a topical issue because the reform took place in Estonia only a year ago, which means that analysing the changes can help to evaluate the local governments current state. Master's thesis goal is to evaluate the financial capacity after the administrative reform following the examples of Võru and Setomaa municipalities. Samples of the research are two different municipalities, Võru and Setomaa, which were formed during the administrative reform in 2017. Prerequisites for financial capacity evaluation are the local governments annual reports before the administrative reform and for the post-reform period, the Riigiraha portals data. Benchmarking was used to analyse the changes in indicators, which are related to the financial capacity of the local governments. The outcome of the research is that after the administrative reform the expenses did not increase drastically in the local governments. Actually the expenses had decreased and the incomes had increased. The municipalities income had increased because of the extra money that came through different aids. Increase in income through aid is not a recommended indicator while evaluating the local governments independency, because the dependence on external sources was extremly high, even though the income tax had increased. |
