| Popis: |
Antud uurimistöö eesmärgiks on hinnata mehitamata lennuki aerofotode tasandusel kasutatud erinevate meetodite mõju ortofotomosaiikide geomeetrilisele täpsusele. Antud töös kasutatud andmed on saadud 2014 aasta sügisel toimunud Tartu linna aeromõõdistuse käigus. Nende ortofotomosaiikimiseks loodi kolm projekti – automaatne, poolmanuaalne ja manuaalne, mis erinesid manuaalse sekkumise võrra. Geomeetrilise täpsuse hinnanguks võrreldi interkatiivselt ortofotmosaiikidel mõõdetud punkte ja looduses GPS’ga mõõdetud punkte. Lubatud vea piirmääraks võeti kolmekordne piksli suurus ehk 0,15 m. Antud töös saadi projektide keskmisteks ruutvigadeks vastavalt automaatsel projektil 0,664 m, poolmanuaalsel 0,090 m ning manuaalselt 0,079 m. KRV väärtusted näitavad, et poolmanuaalne ja manuaalne projekt ületasid lubatud piirmäära ning automaatne mitte. Selle põhjal järeldati, et piisava täpsusega ortofotomosaiigi on võimalik luua juba ainult tugipunkte kasutates ning ülejäänud protsesse automatiseerides. The aim of current study was to estimate impact on geometrical quality of othomosaic which was generated using unmanned airplane aerial photos and adjusted with different methods. Data used in current study were collected in autumn of 2014 over the city of Tartu. For orthorectification three project were created – automatic, semimanual and manual which differs in level of automatication. For geometrical quuality the check points measured with GPS was compared to check points measured interactively on orthomosaic, the allowable range was set to 0,15 m. The study found that the RMSE of automatic project was 0,664 m, RMSE of semimanual was 0,090 m and RMSE of manual project was 0,079. The values of RMSE shows that manual and semimanual project were in permissible limit and automatic exceeded it. Results shows that it is possible to create accurate project automating processes and using only ground control points. |
