| Popis: |
Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Rannarohumaade liblikad on üks osa loomastikust, kelle kooslused võivad olla mõjutatud mitmetest teguritest, nagu näiteks karjatamine ja looduslike maastikutüüpide muutused. Töö eesmärgiks on hinnata päevaliblikate arvukust ja domineerivaid liike ning maastikurajooni, maakasutusviisi, serva ja erinevate maastikutüüpide mõjusid päevaliblikate kooslustele mandri Eesti lääneranniku rannarohumaadel. Päevaliblikaid loendati neljal korral suvekuude jooksul, kahe erineva aluskivimiga (lubja- ja liivakivi) maastikurajooni (Lääne-Eesti madalik ja Liiv lahe rannikumadalik) rannarohumaadelt. Selleks kasutati transektloendust neljal transketil (pikkus 50 m) ühe prooviala kohta. Iga transekt läbiti ühtlase kiirusega ja selle aja jooksul täheldati ülesse kõik täiskasvanud päevaliblikad, kes asusid kujuteldavas kastis 5 m kõrguse ja 5 m laiusega. Kogutud isendid määrati liigi või vаjadusel ainult perekonna tasemeni ning pärast analüüsiti nende isendi- ja liigirikkust erinevаtel rannarohumaadel. Andmete analüüs viidi läbi RStudio statistika programmiga. Töö käigus loendati kokku 496 isendit 37 liigist, nendest 31 liiki leidus Liivi lahe rannikumadaliku ning 29 Lääne-Eesti madaliku rannarohumaadel. Tulemused näitasid, et kõige tavalisemad, sagedamini esinevad päevaliblikaliigid olid kesasilmik (Maniola jurtina) ja rohusilmik (Aphantopus hyperantus) mõlema maastikurajooni rannarohumaadel. Lisaks nendele kahele domineerivale päevaliblikale oli ka suurema arvukusega naeriliblikas (Pieris napi) ja seda Liivi lahe rannikumadalikul. Märgatavalt suurem isendirikkus oli karjatatavatel rannarohumaadel, mõlemas maastikurajoonis. Rannarohumaa maismaapoolsel serval oli oluline mõju nii erinevates maastikurajoonides kui ka maakasutusviisides. Enamusele päevaliblikatele avaldab otsest mõju rohumaade ja põllumajandusmaade olemasolu ümbritsevas maastikus. Selle päevaliblikate uuringu esialgsed tulemused pakuvad alust erinevate elustikurühmade kompleksemateks uurimistöödeks rannarohumaade säästlikuks majandamiseks maastiku- ja kliimamuutuste ajastul. Coastal grassland butterflies are part of the fauna whose communities can be influenced by various factors, such as grazing and changes in natural landscapes. The aim of this study was to assess the abundance and dominant species of butterflies, as well as the effects of landscape region, land use and transect (edge effect) on butterfly abundance and species richness in the mainland coastal grasslands of Western Estonia. Butterflies were surveyed four times during the summer months of 2023, from two different landscape regions and two land use types in coastal grasslands. Transect counts were conducted on four transects per study area. Each transect was walked at a uniform pace, and all adult butterflies within an imaginary box measuring 5 meters in height and 5 meters in width were recorded. Collected individuals were identified to species or, if necessary, only to the genus level, and their abundance and species richness were analyzed across different coastal grasslands. Data analysis was performed using the RStudio statistical software. In total, 496 butterfly individuals and 37 species were recorded, with 31 species found in the The Gulf of Riga Coastal Lowland on sandstone bedrock and 29 in the West-Estonian Lowlands on limestone bedrock. The results showed that the most common and frequently occurring butterfly species were the Maniola jurtina and the Aphantopus hyperantus. In addition to these two dominant species, the Pieris napi had a higher abundance in the The Gulf of Riga Coastal Lowland coastal meadows. The highest individual and species richness was observed in the coastal grasslands managed by grazing and located on sandstone bedrock. The effects of edge (first transect) were significant both within different landscape regions and land use types. Butterfly abundance was significantly higher on the mainland side of the coastal grasslands compared to the seaside, regardless of land use. The extent of managed areas, such as grasslands and agricultural lands in the surrounding landscape, directly influenced most butterfly species. These preliminary findings provide a basis for further research on the effects of coastal grassland management on butterfly community dynamics. |
