| Popis: |
Final Thesis Curriculum in Veterinary Medicine Modern high-yielding dairy cows are under high metabolic stress at the beginning of lactation that negatively impact on the physiology regulating reproductive organs. We hypothesized that under- or overfed and under- or overconditioned cows have poorer fertility than optimally fed or cows with optimal BCS. Estonian Holstein cows (n=202) were enrolled to a block designed study at dry-off, their BCS was evaluated and they were fed with daily intake of either 85 MJ, 100 MJ or 115 MJ of metabolizable energy during far-off period. Blood samples were drawn at weeks 3 and 1 prepartum and weeks 1 and 2 postpartum. Cows´ (n=127) uterus and ovaries were examined by transrectal ultrasonography at approximately days 16 and 36 postpartum for evaluation of the uterine health and resumption of ovarian cyclicity. High energy far-off diet (115 MJ) seemed to have a positive effect on the occurrence of corpus luteum (CL), but further research is required. Cows with an optimal faroff BCS (3,25-3,5) had improved pregnancy success compared to cows with low (3,5) far-off BCS. The blood concentration of non-esterified fatty acids (NEFA) measured one week prepartum and calcium (Ca) measured two weeks postpartum predicted the occurrence of clinical endometritis and CL. This study supported previous findings that there is an interaction between prepartum nutrition and postpartum reproductive processes. However, further research is required to find good management strategies to improve recovery of the reproductive system. Kõrge aretusväärtusega piimalehmade ainevahetusele langeb laktatsiooni alguses suur koormus ning sellel on negatiivne mõju looma füsioloogiale ja reproduktiivorganitele. Töö eesmärk oli leida puhkeperioodi söötmisstrateegia, mis parandaks poegimisjärgset füsioloogiat ja seeläbi reproduktsiooni. Eesti holsteini lehmad (n=202) võeti katsesse kinnijätmisel, mil hinnati nende toitumus ning järgneva puhkeperioodi kestel söödeti päevas kas 85 MJ, 100 MJ või 115 MJ metaboliseeruvat energiat. Vereproovid võeti loomadelt neljal korral: kolm nädalat enne, nädal enne, nädal pärast ja kaks nädalat pärast poegimist. Lehmade (n=127) emakat ja munasarju uuriti rektaalse ultraheliuuringuga umbes 16 ja 36 päeva pärast poegimist ning hinnati emaka involutsiooni ja munasarjafunktsiooni taastumist. Energiasöömusel 115 MJ näis olevat positiivne mõju kollakeha esinemusele, kuid seose kinnitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. Optimaalses toitumuses kinnijäetud loomad (3.25-3.5) jäid paremini tiineks võrreldes madalamas (3.5) toitumuses loomadega. Vere esterifitseerimata rasvhapete kontsentratsioon nädal enne poegimist ja Ca kontsentratsioon kaks nädalat pärast poegimist ennustasid kliinilise endometriidi ja kollakeha esinemust. Käesolev töö kinnitab varasemaid uuringutulemusi, kus on leitud seos poegimiseelse söötmise ja poegimisjärgse reproduktsiooni vahel. Siiski on vaja täiendavaid uuringuid, et leida viise piimalehmade pidamiseks, mis toetaksid reproduktiivorganite taastumist. |
