| Popis: |
Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekaval Maastikukonventsioonis on maastik inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel. Eelnevalt tehtud uuringus Rimm (2007) juhib tähelepanu sellele, et Eesti maastike haldus põhineb kaitstud aladel. Väärtuslikele aladele on seatud erinevaid eesmärke, kuid harilikud alad on jäetud tähelepanuta, seetõttu on uuringus käsitletud harilikke maastikke. Eesmärk on selgitada välja, kuidas kajastub Euroopa maastikukonventsioonis kirjeldatud maastiku kvaliteedi eesmärk kui planeerimislik meede Järvamaa valdade kehtivates üldplaneeringutes. Töös on uuritavaks materjaliks Järva maakonnas paiknevate valdade üldplaneeringud. Teada saamiseks uuriti üldplaneeringute sisust, milliseid planeeringutes sisalduvaid ruumikasutuse kokkuleppeid saab tõlgendada harilike maastike maastiku kvaliteedi eesmärkidena. Planeeringute arengueesmärke analüüsiti erinevuste ja sarnasuste ning maastiku kvaliteedile avalduva mõju ja eesmärgi saavutatavuse seisukohalt. Uuringutulemused näitavad, et Järvamaa üldplaneeringutes seatud ruumilise arengu üldeesmärgid ning hoonestus- ja kasutamistingimused erinevatele maakasutuse liikidele, toetavad enamasti tervikelukeskkonna seotud väärtusi ehk harilikku maastikku, samuti looduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning neid võib käsitleda „maastiku kvaliteedi eesmärkidena“. Tulemuste põhjal saab eeldada, et kogukonda on eesmärkide määramisel kaasatud, kuid tihti on tulemused siiski sellised, et avalikustamisel ettepanekud puuduvad ning avalikul arutelul osalevad vaid ametkondade ja valla esindajad. Enamasti on eesmärgid sõnastatud sarnaselt, mistõttu on näha planeeringu koostaja oluline roll eesmärkide sõnastamisel ja kogukonda on kaasatud vaid koostatud eesmärkide kinnitamiseks. Eesmärgid on sõnastanud mitu omavalitsust sarnaselt, kui on olnud üks planeeringu koostaja, millest võib järeldada, et kohalikke elanikke võidi kaasata eesmärkide sõnastamisse vähesel määral. Maastikku ei ole iseloomustud tervikuna, enamasti on toodud välja vaid paiknemine maastikurajoonis ja selle lühike iseloomustus, mis näitab, et maastikuline lähenemine igapäevasele elukeskkonnale leiab vähe rakendamist ja endiselt käsitletakse maastikku pigem kui väärtuslikku objekti, mida tuleb kaitsta inimeste eest ja mitte kui keskkonda, mida tuleb kohandada inimeste heaks. Võib öelda, et maastiku kvaliteedi eesmärkide ja kohtade maastikuomaduste vahel ei ole Järvamaa üldplaneeringute seletuskirjade põhjal näha selget seost. Maastikukonventsiooni rakendamisel tuleks edaspidi koostada soovitused maastike identifitseerimiseks ja hindamiseks, kus hindamine hõlmaks kogu territooriumi, sh ka harilikku maastikku ning terviklikku käsitlust ning lisaks ka koolitada inimesi, et suurendada maastiku tasandil kaasa mõtlemist ja ühise jagatud eluruumi kvaliteedi eesmärkide seadmisel kaasa löömist. In the Landscape Convention, the landscape is an important part of the quality of life for people everywhere: in urban areas and in the countryside, in degraded areas as well as in areas of high quality, in areas recognised as being of outstanding beauty as well as everyday areas. In a previous study Rimm (2007) points out that the management of Estonian landscapes is based on protected areas. Valuable areas have different quality objectives, but everyday areas are neglected, therefore, the study addresses the everyday landscapes. The aim of the work is to find out how the landscape quality objective described in the European Landscape Convention is reflected as a planning measure in existing comprehensive plans of Järvamaa rural municipalities. In the work, the rural comprehensive plans of Järva county municipalities are the research material. In order, to get to know, the content of comprehensive plans was examined which space usage agreements contained in the plans can be interpreted as "landscapes quality objectives" of everyday landscapes. The development goals of the plans were analysed by differences and similarities, and the impact of landscape quality and the achievement of the objective. Research results show that the general objectives of spatial development and conditions for building and use for different types of land use set in the Järvamaa comprehensive plans, usually support the values of the whole environment or the everyday landscape, as well as natural, cultural, economic and social aspects, and can be regarded as "landscape quality objectives". Based on the results, it can be assumed that the community is involved in setting goals, but often the results are such that there are no proposals for disclosure and participate in public debate only agencies and municipality representatives. In most cases, the objectives are formulated in a similar way, which means that the author of the plan has a significant role in formulating the objectives and the community is involved only to confirm the set goals. Objectives have been formulated by several municipalities in the same way as there has been one compiler of the plan, which suggests that local people may be involved in the formulation of objectives to a small extent. The landscape is not characterized in its entirety, usually only the location in the landscape and its brief characterization are presented, which shows that the landscape-based approach to everyday living environment finds little implementation and still regards the landscape as a valuable object that needs to be protected from people and not as an environment that needs to be adapted for human beings. It can be said that there is no clear link between the landscape quality objectives and the landscape features of the sites, based on the explanatory notes of Järvamaa comprehensive plans. The implementation of the Landscape Convention should be continued to draw up recommendations for the identification and assessment of landscapes, where the assessment would cover the whole territory, including the everyday landscape and the integrated approach and also to train people in order to increase reflection on landscape and to contribute to setting the goals of a common shared living space. |
