Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud : seisund, kasutamine, andmebaasid

Přispěvatelé: Parmasto, Erast (toimetaja), Viikberg, Jüri (toimetaja)
Rok vydání: 2008
Předmět:
Popis: Täistekst Riiklik programm „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” kinnitati 24. detsembril 2003 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 865-k aastateks 2004– 2008 ning anti haridus- ja teadusministeeriumi hallata. Loodi programmi juhtkomitee (26.01.2004), kes asus kohe tegutsema, ja mõnevõrra hiljem ekspertnõukogu (9.03.2006), kelle tegevuse viljaks oli kogude programmi tulemuste esimene, n-ö vahekokkuvõte suurt huvi tekitanud konverentsi näol (16.11.2006). Ka siinset kogumikku võib vaadelda programmi tulemuste aruandena. Sisukorra järgi otsustades peaks lugeja saama kogude praegusest seisust üsna täieliku ülevaate, kas ka ammendava, selgub ehk pisut hiljem. Kahtlemata annab see kokkuvõte aga sobiva aluse edasiste sihtide seadmiseks. Et ülalviidatud Vabariigi Valitsuse korraldust ette valmistada või teisisõnu, riikliku programmi projekti koostada, moodustas HTM 2003. aasta jaanuaris komisjoni, kellel tuli mõne kuu jooksul saada ülevaade peamiselt ülikoolide, ent ka muude asutuste humanitaar- ja loodusteaduslikest kogudest, nende seisundist ja olukorra parandamiseks vajalikest meetmetest. Selle ülevaate lühendatud versioonist sündis riikliku programmi tekst, mis ilmus Riigi Teatajas ja mis võib olla heaks võrdlusaluseks, hindamaks programmi toel saavutatud progressi. Loomulikult on igal koguhoidjal oma kogusid puudutavate muutuste kohta palju üksikasjalikum pilt, kui seda võimaldaks võrdlus eelmainitud allikaga, mille põhjal saab siiski kujundada üldisema ja ülevaatlikuma seisukoha. Protsessis osalejana võin ütelda muidugi ka ilma materjalidesse süvenemata, et tänu riiklikule programmile (viimastel aastatel päris adekvaatsel rahastamistasemel) ja eriti kogudega tegelevate inimeste entusiastlikule tööle on Eesti humanitaar- ja loodusteaduslike kogude seisund möödunud viie aastaga oluliselt paranenud nii hoiutingimuste kindlustamise, säilitamise kui ka kasutusvõimaluste ajakohastamise poolest. Sellest lähtudes kaldun arvama, et edaspidi peaks esiplaanile tõusma kogudega tehtava töö pidev moderniseerimine. Loodetavasti annab siinne kogumik selleks olulisi impulsse. Dimitri Kaljo akadeemik, juhtkomitee esimees Teose väljaandmist on rahastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklikust programmist „Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” (2004–2008).
Databáze: OpenAIRE