| Popis: |
Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Eestis on erinevate talispordialade harrastamise tugevad traditsioonid, kuid elustandardi kasvades ja kliimamuutustest tingitud tegurite tulemusel on nende harrastamiseks rahva- ja tippsordi tasemel vaja kohandatud tänapäevaseid tingimusi. 2023. aastal on Eestis üks jäähall 200 000 inimese kohta, mida on väga vähe. Lähiriikides Lätis, Soomes, Rootsis ja Norras jääb see suurus 15 300-87 000 vahele. Bakalaureusetöö eesmärk on Eestisse planeeritavate jäähallide rajamiseks sobivaimate asukohtade hindamine ning nende asukohtade jaoks sobivate jäähallide tüüpide välja toomine. Uurimistööks koguti andmeid olemasolevates jäähallides pakutavate teenuste ja kulude kohta ning viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud paljude Eesti hoki käekäigu ja jäähallide arendamise eest hea seisvate isikutega. Jäähallide rajamise perspektiivikuse hindamiseks Eesti piirkondades võeti aluseks Eesti strateegiline planeering Eesti 2030+, pikaajaline strateegia Eesti 2035, valdade, linnade ja maakondade arengustrateegiad, piirkondade rahvaarv, uisualade harrastajate arv ja mitmed muud näitajad. Nende tegurite alusel leiti perspektiivseimad asukohad, kuhu võiks ehitada kas kaasaegse kahe väljakuga võistlushalli, kuni 200 tribüünikohaga treeninghalli või soojustamata, sügis-talvisel perioodil kasutatava treeninghalli. Uuringust selgusid mitmed planeerimis- ja ehituslikud probleemid Eestis kasutuses olevate hallide, ka kõige uuemate puhul, mille tulemuseks on kõrged energiakulud, ventilatsiooniga seotud probleemid, garderoobide, kuivatite jt elementaarsete teenuste liiga väike maht, halli juurdepääsuga seotud probleemid jne. Suurte kasutus- ja ümberehituskulude vältimiseks tuleb pöörata tähelepanu vigade ennetamisele jäähallide projekteerimise spetsiifikat tundvate ekspertide kaasamisega planeerimisprotsessis. Uute jäähallide rajamisest Eesti eri piirkondadesse võib tõusta kasu lisaks uisuspordialade populaarsuse ja elanikkonna liikumisharrastuse kasvule ka piirkondade maine paranemisele ja majanduse ning sotsiaalse sidususe edenemisele tervikuna. Seega tuleb jäähallide rajamisel hinnata ja väärtustada ka spordirajatise laiemaid, rahaliselt mittemõõdetavaid kasutegureid ja nende eeldatavat positiivset välismõju sotsiaalse kapitali arengule piirkonnas. Estonia has strong traditions of practising various winter sports. However, as living standards improve and the effects of climate change become more apparent, conditions need adapting and modernising in order to practise winter sports at recreational and elite levels. In 2023, there is one ice rink per 200,000 people in Estonia, which is very few. In the neighboring countries of Latvia, Finland, Sweden and Norway, this number is between 15,300 and 87,000. The aim of the bachelor's thesis is to evaluate the most suitable locations for the construction of ice rinks in Estonia and to identify the types of ice rinks suitable for these locations. For the research, data was collected about the services and costs in existing ice rinks. Also, semi-structured interviews were conducted with many persons who stand in good stead for the development of Estonian hockey and ice rinks. To evaluate the perspective of building ice rinks in Estonian regions, National Spatial Plan 2030+ and the national long-term strategy Estonia 2035, the development strategies of municipalities, cities and counties, the population of the regions, number of recreational level skating athletes and several other indicators were used as a basis. Based on these factors, more perspective locations were found, where either a modern competition hall with two courts, a training hall with up to 200 seats or an uninsulated training hall used in the autumn-winter period, could be built. The study revealed a number of planning and construction problems for the ice rinks in use in Estonia, including the newest ones, which result in high energy costs, problems related to ventilation, too small volume of wardrobes, dryers and other basic services, problems related to access to the hall, etc. To avoid high operating and reconstruction costs, attention must be paid to error prevention by involving experts who know the specifics of ice rink design in the planning process. Building new ice rinks in different regions of Estonia can benefit not only the popularity of ice sports and the growth of the population's exercise hobbies, but also the improvement of the image of the regions and the progress of the economy and social cohesion as a whole. Therefore, when building ice rinks, the broader, non-financially measurable benefits of the sports facilities and their expected positive external impact on the development of social capital in the region must also be evaluated, and valued. |
