| Popis: |
Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekaval Pärast paberimasina leiutamist 18. sajandil on paberite masintootmise kõrval käsitsi valmistatava paberi tootmine hääbunud. Siiski on käsitsi paberi valmistamise traditsioon tänapäeval säilinud mitmel pool maailmas ning valdavalt valmistatakse seda eriotstarbeks või kunsti tarbeks. Pilliroogu kasutatakse mõnel pool maailmas käsitsi paberi valmistamiseks, kuid mitte Eestis. Käesoleva eesmärgiks oli välja selgitada, kas igakuisest pilliroomaterjalist saab käsitsi paberit valmistada ning millise kuu toormaterjal on selleks kõige sobivam. Selleks korjas töö autor pilliroogu üheteistkümnel järjestikusel kuul, 2016. aasta maist kuni 2017. aasta märtsini. Korjatud pilliroo biomassist tehti paberit ning hinnati erinevate meetoditega biomassi keemilisi, paberi mehaanilisi ja optilisi omadusi. Töö käigus selgus, et pilliroopaberit saab valmistada igal kuul korjatud toormaterjalist. Pudeduse katse näitas, et kõige tugevam paber on valmistatud juulikuisest materjalist ja kõige pudedam paber veebruarikuisest materjalist. Imavuse katsega selgitati välja, et mai-juulikuu paberid imavad teistest paberitest tunduvalt vähem vett. Eripinna katse käigus selgus, et kõige suurem kaal pindala ühiku kohta on novembrikuu paberil ning kõige väiksem maikuu paberil. Pleekuvuse katse näitas, et kolmekümne päeva jooksul oli kõige rohkem pleekunud juunikuine ning kõige vähem veebruarikuine paber. Keemilise koostise mõõtmise tulemusel selgus, et kõige suurema tselluloosisisaldusega oli jaanuarikuine ja kõige väiksema sisaldusega maikuine toormaterjal. Kõige suurema hemitselluloosi sisaldusega oli septembrikuine ja kõige väiksema sisaldusega detsembrikuine toormaterjal. Ligniini sisaldus oli kõige suurem jaanuarikuises ja kõige väiksem maikuises toormaterjalis. Uurimusest tulenevalt saab tulevikus valida pilliroo korjamiseks sobivat aega vastavalt sellele, mis otstarbel paberit soovitakse kasutada. Antud töö teema aitab leida ka pilliroole kui taastuvale loodusvarale uusi kasutusalasid, mida Eestis veel rakendatud pole. The production of handmade paper has disappeared after invention of the paper machine in eighteen century. However there is still handmade paper tradition preserved in many parts of the world today and it is mainly made for art or special cases. Common reed is used for making paper in different parts of the world but not in Estonia. The aim of the current bachelor thesis was to find out if it is possible to make paper by hand of every month common reed biomass and which month biomass is the best for handmade paper. For that, the author of the research picked common reed during eleven consecutive months from May 2016 to March 2017. The result of the paper was analysed by making different tests to find out the chemical characteristics of common reed biomass and the mechanical and optical characteristics of the common reed paper. The process showed that it is possible to make paper of every common reed month biomass. The test of brittleness showed that the strongest paper is made of July biomass and the most friable paper of February biomass. Absorption test revealed that the papers from May to July biomass absorb much less water than the other papers. Specific surface area test revealed that the November paper had the biggest mass per surface unit and the May paper had the lowest mass. Fading test showed that during the thirty days the June paper was the most faded whereas the February paper was the least faded. As a result of the measurement of the chemical composition was revealed that January raw material had the biggest content of cellulose whereas May material had the least. September material had the biggest content of hemicellulose whereas December material the least content. Lignin content was the biggest in January material and the least in May material. The results of the research will help to find the right time for picking common reed for handmade paper in the future, according to which purpose the paper is going to be used. The subject of this research will also help to find new ranges of use for common reed as a renewable natural resource, which is not yet implemented in Estonia. |
