Eesti metsanduslike mudelite ja andmestike infosüsteemi ForMIS arendamine : Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikooli vahel 10. veebruaril 2012. a. sõlmitud lepingu 3-2_8/59-5/2011 lõpparuanne

Autor: Kangur, Ahto, Sims, Allan
Přispěvatelé: Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Metsakorralduse osakond
Rok vydání: 2013
Předmět:
Popis: Traditsiooniliselt on rajatud metsanduslikus teadustöös püsikatsealasid, uurimaks erinevate metsakasvatuslike ja metsamajanduslike võtete ning looduslike protsesside mõju metsa arengule. Hilisemalt on lisandunud puistute kasvukäigu, looduslike ja inimtekkeliste häiringute ja keskkonnatingimuste muutusi uurivaid ning ökosüsteemi arengut ja muutusi kirjeldavad uuringud. Püsikatsealadel mõõtmiste jätkamine või mõõtmiste taastamine omab suurt väärtust metsasuktsessiooni uurimiseks, kus on vajalik pikk ökoloogilisi muutusi ja protsesse kirjeldav andmerida. Eelmisel sajandil on Eestisse rajatud suurel hulgal erinevaid metsanduslikke katsealasid, kuid seoses taasiseseisvumise järgse metsanduslike baasuuringute finantseerimise skeemi muutumisega ja üldise teadusuuringute mahu vähenemisega ning samuti teadusasutuste restruktureerimisega on sattunud ohtu eelmainitud katsealade säilimine. Nii eelnevad uurimused kui ka käesolev töö näitavad, et valdav enamus olulist teaduslikku väärtust omavad metsanduslikud püsikatsealad on Eestis rajatud kas viimase kümnekonna aasta jooksul või siis tihti rohkem kui kaks-kolm aastakümmet tagasi. Tänaseks on metsade majandamine ja selle kavandamine sisuliselt lähtuv digitaalsetest andmehoiusüsteemidest ja riiklikest registritest. Kuna seni rajatud metsakatsealad üldjuhul ei ole veel kantud digitaalsetele metsakaartidele, siis on metsade majandamisel tekkinud olukord, kus ei metsakorraldaja ega ka metsamajandaja ei pruugi olla teadlik olemasolevatest püsikatsealadest ning võivad tahtmatult katseid rikkuda või ka hävitada. Tihti ei ole katsetöö või uurimuse seisukohast isegi oluline, kas ala läheb raiesse või mitte. Oluline on raieelselt katsealal mõõtmise tegemine, et viimasest mõõtmiskorrast kulunud aja kohta saaks ka andmed kogutud. Alates 2004. a. on SNSi (Nordic Forest Research Co-operation Commitee: Põhjamaade Metsanduslik Uurimiskomitee) rahvusvahelise koostööprojekti NOLTFOX (Põhja- Euroopa pikaajaliste metsanduslike katsealade andmebaas), 2005. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) poolt finantseeritud projekti nr 59 "Järvselja vanade (Prof Andres Mathieseni) puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku korrastamine, kordusmõõdistamine ja andmebaasi loomine" ning 2006. aastal KIK poolt finantseeritud projekti 14 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ raames Eestis inventeeritud ja looduses taastatud kokku 190 metsanduslikku pikaajalist katseala (üks katseala koosneb 2 (erandjuhul 1) ja enamast proovitükist). Paralleelselt katsealade inventeerimise ja taastamisega on katsealade üldandmed publitseeritud vabalt ligipääsetavas veebipõhises andmebaasis NOLTFOX (http://noltfox.metla.fi/). NOLTFOX on ühtse struktuuriga veebipõhine andmebaas, millesse on koondatud kõigi Põhjamaades olemasolevate metsanduslike katsete üldandmed. NOLTFOX projekti algatas SNS 1999. aastal, eesmärgiga siduda Põhjamaades olemasolevad metsanduslikud katsealad ühtsesse ja üheselt kasutatavasse ning kõigile ligipääsetavasse andmebaasi. Sellise andmebaasi loomist toetades arvestas SNS, et toetab Põhjamaade teadlaste koostööd olemasolevate pikaajaliste katsete jätkamisel aga ka ühiste projektide välja töötamiseks uute kõrge teadusliku rakenduse ja kvaliteediga katseseeriate rajamiseks. 2007 aastal KIK poolt finantseeritud metsanduse valdkonna projekti nr 40 „Eesti pikaajaliste metsanduslike katsealade inventeerimine ja taastamine“ raames töötati välja aga Eesti vajadusi ja katsetööde omapära arvestav infosüsteem ForMIS. Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja SA KIK vahel 10. veebruaril 2012. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_8/59-5/2011 järgselt pidi EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakorralduse osakonna töörühm arendama ja katsealade andmetega täiendama Eesti metsanduslike püsikatsealade üld- ja detailandmete infosüsteemi ForMIS. Läheülesandeks oli infosüsteemi erinevate osade täiendamine ning kasutajasõbralikumaks muutmine, aga ka infosüsteemis olevate katsealade nimistu laiendamine uute uurimisteemadega ning olemasolevate andmete täiendamine. Samuti katsealade täiendav inventeerimine ja looduses 20 metsanduslikku püsikatseala tähistamine ning infostendidega varustamine. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena arendati ForMIS infosüsteemi kõiki nelja töömoodulit, i) dendromeetrilised valemid, ii) kasvuvõrrandid, iii) kasvukäigutabelid, ja iv) proovitükkide andmed kasutajasõbralikumaks, kaasajastati uute sisenditega ning muudeti kasutamine kakskeelseks. Katsealade infosüsteemi üldandmete esitamise aluseks võeti NOLTFOX koostöövõrgustiku metsanduslike püsikatsealade inventeerimise ja klassifitseerimise kriteeriumid, detailandmete talletamine on korraldatud aga iga vastava katseteema andmehõive vajadustest lähtuvalt. Infosüsteemis varasemalt sisestatud nelja katseteema mõõtmisandmetele lisaks , lisati infosüsteemi nende uurimisteemade detailandmed millele katseteema haldajad vabatahtlikult ligipääsu võimaldasid.
Databáze: OpenAIRE