| Popis: |
Elanikkonna arvu kasv, põllumajanduses ja tööstuses tarbitava vee koguse suurenemine, mis paljudes maades ületab keskkonna taluvuse piiri, halvendab oluliselt vooluveekogude seisundit. Säästva arengu põhimõtted, millega tuleb tagada kvaliteetne elukeskkond ja ressursside kättesaadavus tulevastele põlvkondadele ning liikide säilimine, on enamuse maade seadustes. Vee raamdirektiiv ja veeseadus nõuavad veekogude hea seisundi saavutamist ja hoidmist. Üheks seda takistavaks teguriks on ka paisud, mis takistavad kalade liikumist. Eestis on jõgedel 689 töötavat paisu ning 98 hävinud paisu jäänuseid. Lahendused on alates rajatiste likvideerimisest kuni kalapääsu projekteerimiseni. Variandi jaoks, kus veehoidla eesmärk on puhkemaastiku väärtuse tõstmine ja veeenergiat tootmiseks enam ei kasutata, on käesolevas lõputöös antud lahendus Elva jõe Peedu vesiveski paisu näitel. Aastaid varem projekteeritud rajatistele on tehtud uuesti hüdroloogilised arvutused, sest vaatlusread on pikemad, muutunud on maakasutus ja valgalad. Lõputöös leitud arvutuslikud maksimaalsed vooluhulgad on väiksemad 45,37 m3/s. Jõge iseloomustab vooluhulga suur varieerumine aasta sees kui ka kuivadel ja märgadel aastatel, mille tõttu on vajalik ka sellise paisu hooldus ja varjade ning kalapääsu töörežiimi tagamine. On võrreldud erinevate kalapääsude omadusi ja sobivust antud kohta. Visuaalse ilme ning puhkemaastikku sobivaks lahenduseks looduslähedased kalapääsud (kiviramp või möödaviik). Maaomandi ning ruumipuuduse tõttu pole viimane võimalik. Olemasoleva paisu pikkus on 31,2 m, millest 12,6 m osa moodustab 1,5 m kõrgune betoonpais, ülejäänud ava suletakse puitvarjadega. Lahenduses on kiviramp on projekteeritud olemasoleva betoonpaisule ava laiusega 3 m, kaldega 54‰. Sellega on vooluhulk kalarampi normaalpaisutustaseme korral 0,43 m3/s, voolukiirus selles 1,38 m/s ja voolusügavus 0,3 m. Population growth and increasing water consumption in agriculture and industrial pro-duction are already over the limit of tolerance in several countries as a result of which the conditions of watercourses continue to deteriorate. Principles of sustainable devel-opment which must guarantee a high quality living environment and the availability of resources for future generations and preservation of species are written in most coun-tries’ laws. The Water Framework Directive and the Water Act require the achieve-ment and maintenance of good watercourses conditions. Dams can be named as one of the hindering factors, as they prevent natural movement of fish. There are 689 operating dams and remains of 98 dams in Estonia. Solutions vary from demolition to constructing fish passes. A solution for a variation where a reservoir is used to raise the value of recreational landscape and isn’t used anymore for energy production is presented in this thesis on the example of a Peedu watermill dam on Elva river. New hydrological computations have to be conducted for the facilities constructed years ago because of the longer reference lines and changed land use and basins. Peak flow rates on the Elva river calculated during this thesis are smaller than 45,37 m3/s . The river can be characterized by a substantial variation in flow rates during both dry and wet years which is why maintenance of such dam and screens is necessary along with providing the operation of a fish pass. Several fish passes have been compared for suitability to this area. Based on their visu-al look the fish passes mimicking natural watercourse (a rock ramp or a natural bypass) were found most suitable. Due to land ownership and lack of space the latter isn’t an option at this specific location. Length of the existing weir is 31,2 m, 12,6 m of which are formed by a 1,5m high con-crete dam and the rest is closed with wooden screens. In the designed solution a rock ramp is constructed onto the existing concrete weir with a gap length of 3 m, and a 54 ‰ slope. Considering named conditions the discharge is 0,43 m3/s, flow velocity is 1,38 m/s and flow depth 0,3 m. |
