| Popis: |
Täistekst Eesti külaelu iseloomustab hõreasustus, mis on iseloomulik kogu Eestile. Kui suurimas linnas Tallinnas elab 30% Eesti rahvastikust, siis Eesti 4433 külas elab vaid 20% elanikest. Teenuste osutamise vähenemine maapiirkondades on seotud madala asustustihedusega ning seetõttu on maapiirkonnad alalise elukeskkonnana väheatraktiivsed. Elukvaliteedi parandamine on maaelanike arvu säilimise ja ka kasvu seisukohast olulise tähtsusega.Viimastel aastatel on suurenenud mittetulundusühingute tähtsus –need ei ole enam muude sektorite kõrval marginaalsed ühendused. Kindlasti peaks mittetulunduslikku majandustegevust soodustama, et anda kolmandale sektorile suuremat iseseisvust, sest need tegevused seovad inimesi ka rohkem kodukohaga. Küla sotsiaalse infrastruktuuri parandamise seisukohalt on oluline eelnevate programmide raames alustatud, külaelanike ühiseks tegevuseks mõeldud ühiskondlike ehitiste ja muude rajatiste kordategemise jätkamine. See suurendab elanikkonna võimalusi teha koostööd ning korraldada ühisüritusi, võimaldab ligipääsu informatsioonile, parandab välisilmet ja üldist elukeskkonna kvaliteeti. Kultuuripärandi väärtustamine suurendab elukeskkonna atraktiivsust ning kogukond saab sellesosas oma õla alla panna. Külaelu arendamise toetuse eesmärk on toetada maapiirkonna elukeskkonna ja kultuuripärandi säilimist ning sotsiaalse infrastruktuuri arendamist. Toetus on eelkõige mõeldud mittetulundussektorile, kuid samuti saavad toetust ettevõtjad, kes arendavad avalikuks kasutamiseks mõeldud objekte. Käesoleva uuringu esimeseks eesmärgiks onsaada tagasisidet Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetmest 3.2 „Külade uuendamine ja arendamine“toetuse saajatelt (mittetulundusühingutelt, sihtasutustelt, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatelt), kohalike omavalitsuste esindajatelt, valla elanikelt ja maakondlike hindamiskomisjoni esimeestelt ja liikmeteltnimetatud meetme rakendumise kohta ning meetme mõjust maapiirkonna elukeskkonna arengule ja kogukonnale. Uuringu teiseks eesmärgiks on analüüsida meetmest 3.2 toetuse taotlemise aluseks oleva (küla, külade, alevi vms) arengukava mõju maapiirkonnale. Andmete kogumise aluseks oli küsitlus. Küsitluse korraldamisel lähtuti triangulatsiooni põhimõttest, mille kohaselt tuli iga väite jaoks (ühe ja sama küsimuse jaoks) koguda infot vähemalt kahest, soovitavalt kolmest infoallikast. Erinevaid väiteid omavahel võrreldes kasutatianalüüsis seda väidet, mis leidiskinnitust vähemalt mitme allika poolt. Kirjeldatud seisukohast küsitleti 1) toetuse saajaid (mittetulundusühingud, sihtasutused, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad), kellele oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 2009. aasta lõpu seisuga toetuse välja maksnud(va ettevalmistavad tööd), 2) kohaliku omavalitsuse ametnikke, 3) valla elanikke ja 4) maakondlike hindamiskomisjonide esimehi jaliikmeid. Valimisse kaasatijärgmised maakonnad ja vallad: Ida-Virumaa Alajõe vald, Järvamaa Albu vald, Läänemaa Hanila vald, Pärnumaa Are vald ja Võrumaa Antsla vald. Andmete kogumine toimus standardiseeritud küsitluse vormis. Neli erinevat küsimustikku valmistas ette kooskõlastatult Põllumajandusministeeriumiga MAK I, III ja IV telje püsihindaja (püsihindaja) vastavalt eelnevalt kirjeldatud sihtgrupile. Küsitlus toimus 2010. aasta maist juulini. Küsitluse korraldas püsihindaja. Uuringu aruanne koosneb valimi ja analüüsi metoodika kirjeldusest, küsitluse põhitulemustest, kokkuvõttest, järeldustest, kasutatud kirjanduseloetelust ning lisadest. Lisas asuvad küsitluste ankeedid. Aruande koostas EMÜ maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Jaana Prants. |
