| Popis: |
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli kontrollida hüpoteesi, et Kagu-Eestis, Põlva maakonnas Kiidjärve-Kooraste ja Räpina-Värska puhkealal on liikumispuudega inimestel suhteliselt piiratud võimalused loodusturismitoodete ja -pakettide kasutamiseks ning mõningate muudatuste tegemine loob puuetega inimestele paremaid looduses puhkamise võimalusi. Kuna loodusturismi peetakse üheks kiirelt arenevaks valdkonnaks maailmas, siis on oluline anda ülevaade Kagu-Eesti loodusturismis matkaradade olukorrast, kitsaskohtadest ning arengusuundadest. Kagu- Eestis on ainulaadne ja rikkalik loodusmaastik, mis peaks tagama head võimalused looduses puhkamiseks kõikidele inimgruppidele, olenemata soost, vanusest, puudest jne. Seetõttu käsitles autor liikumispuudega inimestele suunatud loodusturismitoodete, eeskätt matkaradade, valmisolekut ja looduse tundmaõppimise võimaluste pakkumist kui valdkonna perspektiivset arengusuunda. Uurimuses saadud tulemuste põhjal võib järeldada, et töö sissejuhatavas osas püstitatud hüpotees on tõene. Kagu-Eestis on vähe võimalusi konkreetselt liikumispuudega inimestele suunatud loodusturismi toodete ja teenuste kasutamiseks. Õppe- ja matakaradasid on, kuid spetsiaalsel vaegliikurile suunatud ja väljatöötatud hästi reklaamitud teenuste võimalused on kesised. Kokkuvõtvalt on uurimuse tulemused järgnevad: Tuleb eeskuju võtta välismaal tehtud selle valdkonna uuringutest ja projektidest. Hea näitena on Soomes väga palju matakaradu, millele on ratastooliga juurdepääs tagatud, enamik neist asuvad erinevates loodusparkides ja on külastajatele tasuta, nagu ka meie RMK hooldatavad matkarajad. Loodusparkides on ratastoolijuurdepääsuga WC-d, parklad, söögi- ja puhkekohad. Heaks näiteks on ka Suurbritannias kasutatav matkaradade märgistussüsteem NAS (National Accessible Scheme 2004), kus looduses asuvad matkarajad on jagatud raskusastmete järgi kategooriatesse ja välja toodud millised on võimalused puuetega inimestele nendel radadel liikumiseks. Märgistuse eesmärgiks on anda puuetega inimestele võimalikult täpne ülevaade matkaradade ligipääsetavusest ja liikumisvõimalustest. Need projektid omavad Eesti turismivaldkonna tuleviku jaoks suurt tähtsust, kuna näidised on võetud riikidest, mis on turismiarenduse poolest sammukese võrra Eestist kaugemale jõudnud. Nendes välismaalt võetud näidisprojektides on tõstatatud ühe probleemina ligipääsetavus ning selle parandamine. Oluline on seejuures projektides välja toodud fakt, et kui tagatakse ratastooliga liikujale juurdepääs vaatamisväärsustele, siis on garanteeritud suurepärased võimalused kõikidele teistele, kaasa arvatud vanematele inimestele ja lastega peredele. Turismiinfo punktidelt saadud küsitluste põhjal saab kokkuvõtvalt öelda, et Põlvamaal on mõningad loodusturismi pakkumised, mis on mõeldud puuetega inimestele, nt. Ilumetsas Põrguhaua õpperada, Taevaskoja matkarada ja Valgesoo matkarada. Kohalikud ettevõtjad on puuetega inimestele vastu tulnud ja vastavalt võimalustele on neid vastu võetud aga vajadus seda valdkonda arendada ja laiendada oleks kindlast rohkemgi veel. Põlvamaal asuva sotsiaalhooldeasutuse SA „Maarja küla“ toob välja matkade korraldamise kitsaskohad mis on jäänud probleemiks Kagu-Eesti piirkonnas: • Vähe infot, info olemasolevate võimaluste ja teenuste kohta ei jõua puuetega inimesteni. • Paljud matkarajad ei ole läbitavad liikumispuuetega inimestele. • Paljud matkarajad nõuavad väga head matkaja vastupidavust ( pikad distantsid), neid ei suudeta läbida ja sellega peab kindlast enne matka planeerimist arvestama. • Puuduvad koolitatud matakajuhid –läbiviijad , kes oskaksid arvestada puuetega inimeste oskuste ja võimalustega ja kellel oleks eelnev kokkupuude puuetega inimestega. Kuna valdkonnas esineb uurimuse tulemustest lähtuvalt mitmeid vajakajäämisi, on oluline välja tuua soovituslikud ettepanekud edasise tegevuse tarbeks antud valdkonnas. Kõige tähtsam on koostöö edendamine, et ettevõtjad oskaksid arvestada liikumispuuetega inimeste vajadustega ning liikumispuuetega inimesed teaksid neid loodud võimalusi kasutada. Näiteks on toodud Väikese Taevaskoja matkarada ja Soomaal asuva Riisa matkarada, mis on vaegliikuri jaoks korralikult välja ehitatud ja vajaliku märgistustega tähistatud. Nende näidete põhjal on koostatud nägemus, milline võiks olla Kagu-Eestis, Nohipalus asuv RMK Meenikunno matkarada peale renoveerimistöid. Küsitletud on RMK Loodushoiu osakonna projektijuhti, Meenikunno matkaraja rekonstrueerimise ja liikumispuuetega inimestele kohandamise võimalustest. Intervjuust RMK Loodusosakonna projektijuhiga selgus, et RMK-s tehakse koostööd EPIl-i (Eesti Puuetega Inimeste Liidu) SA“Maarja küla“ inimestega. Juba on rajatud puuetega inimestele liikumisvõimalusi pakkuvad õppe- ja matkarajad. Renoveeritud on Kiidjärve looduskeskuse õppehoone, kus on võimalus ka liikumispuuetega inimesi vastu võtta ja teha neile koolitusi. Järgnevalt on kavas renoveerida ja kohandada liikumispuuetega inimeste jaoks Nohipalus asuv Meenikunno matkarada. Selleks on juba tehtud taotlus 2014. a Meenikunno matkaraja rekonstrueerimise projekti kaasrahastamiseks KIK-le (Keskkonna Investeeringute Keskus), et saada abi ERF-i ( Euroopa Liidu Regionaalarenduse Fondi) vahenditest. Sellega võib öelda, käesolev tööga on antud tõuge ja saavutatud pisike edasiminek Kagu-Eesti matkaradade renoveerimisel ja matkavõimaluste laiendamisel liikumispuuetega inimeste jaoks. The aim of this bachelor’s thesis is to confirm the hypothesis that in South-Eastern Estonia, on the Kiidjärve-Kooraste and Räpina-Värska recreational grounds in Põlva County, the options to use nature tourism products and packages are rather limited for physically challenged people, and making some changes would create better possibilities for them to enjoy being outdoors. Because nature tourism is considered to be one of the rapidly developing fields in the world, it is important to provide an overview of the conditions, bottlenecks and development directions of hiking trails in South-Eastern Estonia. The landscape of South-Eastern Estonia is unique and lush and should provide good options to all groups for recreation in nature no matter their gender, age, handicap, etc. That is why the author discussed the development prospect of nature tourism products, especially from the aspects offering hiking trails, being ready and providing options for getting to know nature. The results of the research allow the conclusion that the hypothesis proposed in the introduction of the thesis is correct. In South-Eastern Estonia, there are only a few opportunities to use nature tourism products and services designed specifically for physically challenged people. There are some study and hiking trails, but the services aimed at and developed for a physically challenged person are scanty. In conclusion, the results of the research are as follows: A hint should be taken from foreign research and projects in this area. A good example: Finland has many hiking trails that can be accessed by wheelchair, most of them are located in various nature parks and are free for visitors, just like our hiking trails maintained by the State Forest Management Centre. In parks, there are restrooms, parking lots and eating and resting areas with wheelchair access. Another good example is Great Britain's tag system NAS (National Accessible Scheme 2004), which means that natural hiking trails are categorised by their difficulty level and it has been pointed out how and if handicapped people can navigate these trails. The aim of tagging is to provide handicapped people with an accurate overview of the accessibility of hiking trails and their navigation options. These projects are very important in terms of the future of Estonian tourism, since the examples have been taken from countries that have surpassed Estonia in tourism development. One of the problems established in those foreign example projects is accessibility and its improvement. An important point in these projects is that if people in wheelchairs are provided with access to sights, then great options for everyone else, including the elderly and families with children, are provided as well. Based on the questionnaires filled out by tourism information centres it can be said that Põlva County features some nature tourism locations that are meant for handicapped people, such as the study trail of Põrguhaua in Ilumetsa and the hiking trails of Taevaskoja and Valgesoo. Local entrepreneurs have met the needs of the handicapped and provided for them according to their own possibilities, but there is definitely more need to develop and expand this field! The Maarja küla social care establishment in Põlva County points out some bottlenecks of organising the hikes that have remained problematic in South-Eastern Estonia: • Not enough information, the information about existing options and services does not get to people • Many hiking trails are not accessible for physically challenged people. • Many hiking trails demand great stamina from the hiker (long distances), and they cannot be covered, which has to be taken into account while planning the hike. • There is a lack of trained hiking guides who would be able to take into account the skill and possibilities of handicapped people and who would have previous experience with handicapped people. 5Since this field has many shortcomings according to the results of the research, it is important to suggest some proposals for future action in the field. The most important thing is to develop cooperation, so entrepreneurs are able to consider the needs of physically handicapped people and they know about the created options to be able to use them. For example, the hiking trail of Väike Taevaskoda and the Riisa hiking trail in Soomaa have been properly developed for a physically handicapped person and tagged accordingly. Based on these examples, a vision has been created about how the Meenikunno hiking trail in Nohipalu, South-Eastern Estonia, maintained by the State Forest Management Centre, could look like after renovation. The tourism manager of the Nature Preservation Department of the State Forest Management Centre, was asked about the possibilities of reconstructing the hiking trail and adapting it to the needs of the handicapped. From the interview with manager it was found out that the State Forest Management Centre is cooperating with the Association of Handicapped People in Estonia and the people in Maarja küla. Study and hiking trails with navigation options for the handicapped have already been created. The study building of the nature centre of Kiidjärve has been renovated and it is possible to welcome the handicapped and organise training for them there. Next, it is being planned to renovate and adapt the hiking trail of Meenikunno in Nohipalu. For that, an application to fund the 2014 Project of reconstructing the Meenikunno hiking trail has been submitted to the Environment Investment Centre in order to receive support from the European Union Regional Development Fund. Therefore it can be said that this thesis has given a slight nudge towards and achieved small success in the renovation of the hiking trails in South-Eastern Estonia and expanding the hiking opportunities for physically challenged people. |
