| Popis: |
Magistritöö Ökonoomika ja ettevõtluse õppekaval Tarbijaskonna kasv ja hoiakute muutumine, kaubanduse liberaliseerimine ning muutused keskkonna tingimustes on mõjutanud põllumajandustoodangu kaubandustingimusi. Seega tuleb rakendada ka enam uusi strateegiaid konkurentsivõime ja edu saavutamiseks. Magistritöö eesmärk on hinnata Eesti põllumajanduse konkurentsivõime muutumist aastatel 2014-2021. Eesmärgi saavutamiseks anti esmalt ülevaade konkurentsivõime teoreetilisest taustast ja olemusest põllumajanduses. Seejärel hinnati põllumajanduse siseriiklikku ja rahvusvahelist konkurentsivõimet tuginedes ettevõtete struktuuri, tootlikkuse ja rahvusvahelise kaubanduse indeksite analüüsimisele. Lisaks toodi analüüsi põhjal välja soovitused konkurentsivõime tõstmiseks. Analüüsi põhjal selgus, et Eesti põllumajanduse konkurentsivõime on nii siseriiklikult, ehk võrdluses teiste tegevusaladega, kui ka rahvusvahelisel tasandil, ehk tuginedes Läti ja Leeduga võrdluses tootlikkuse näitajatele ning rahvusvahelise kaubanduse suhtelise eelise indeksitele, madal. Küll aga on märgata konkurentsivõime aeglast kasvu nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel turgudel. Majandusharu arendamiseks tuleks panustada teadus- ja arendustegevusse, kaasata enam toetusi, leida võimalusi lisandväärtuse tõstmiseks, aktiivselt osaleda põllumajanduspoliitika kujundamises ning arendada tarneahela põhist koostööd ja ühistegevust. The growth of the consumer base and changes in behaviors, trade liberalization, and environmental changes have influenced the trading conditions of agricultural products. Therefore, new strategies must be implemented to achieve competitiveness and success in agriculture. This master's thesis aims to assess the changes in the competitiveness of Estonian agriculture between 2014-2021. To achieve this goal, an overview of the theoretical background and nature of competitiveness in agriculture was provided, followed by an analysis of domestic and international competitiveness based on the analysis of enterprise structure, productivity, and international trade indices. In addition, recommendations for improving competitiveness were made based on the analysis. The analysis revealed that the competitiveness of Estonian agriculture is low, both domestically compared to other sectors and internationally based on productivity indicators and relative advantage indices in trade compared with Latvia and Lithuania. However, slow growth in competitiveness is evident in both domestic and international markets. To develop the industry, investments in research and development are necessary, along with increased funding, finding opportunities to increase added value, active participation in shaping agricultural policy, and developing cooperation and joint activities within the supply chain. |
