| Popis: |
Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekaval Jalgrattaga liikumine ühendab endas keskkonnasäästlikkuse, tervislikkuse ning autostumisest tulenevate probleemide vähenemise. Tartu linn on juba aastaid jalgrattaga liikumist soodustanud ning erinevate strateegiliste dokumentide põhjal plaanib sellega ka jätkata. Varasemalt on Eestis uuritud kooliealiste või täiskasvanute jalgrattaga liikumise harjumusi. Nendes uuringutes käsitletakse jalgratturit kui iseseisvat, vastutusvõimelist liiklejat. Eelkooliealiste lastega jalgrattaga sõitmine erineb mitme põhjuse poolest üksi rattaga liikumisest. Autorile teadaolevalt ei ole Eestis tehtud varasemaid uuringuid, kus oleks eraldi käsitletud väikeste lastega jalgrattaga liikumist. Käesoleva töö eesmärk oli kaardistada Tartus koos väikeste lastega liikuvate jalgratturite liikumisharjumusi, selgitada välja, kas ja milliseid takistavaid asjaolusid nad sellega seoses tajuvad ning pakkuda välja võimalikke lahendusi takistuste vähendamiseks. Selleks koostati küsimustik, mida levitati erinevate lapsevanematele suunatud kanalite kaudu. Seejärel analüüsiti andmeid kvalitatiivselt ning võrreldi varasemate jalgrattureid või laste liikumist puudutavate uuringutega. Tulemustest on näha, et 2/3 vastajatest sõidab koos väikeste lastega rattaga ajaviiteks ning hooajaliselt, tavaliselt liigutakse mänguväljakule, lasteaeda või sõpradele külla. Veidi alla poole vastajatest tunneb, et on teatud kohti, kuhu nad sooviksid lastega rattaga minna, kuid ei saa seda erinevatel põhjustel teha. Peamiste takistustena toodi välja a) katkendlik ja/või kehvas seisukorras teedevõrgustik ning b) vajadus parandada liiklusohutust ja üldist liikluskultuuri. Need tulemused on sarnased varasematele kaudselt võrreldavatele tulemustega, kuid käesoleva töö raames selgusid ka mõned takistused, mis mõjutavad eriti just väiksemaid lapsi. Mitmed kitsaskohad ja väljapakutud lahendused saavad tõenäoliselt ellu viidud Tartu jalgrattaliikluse strateegilise tegevuskava raames, kuid oma osa on ka erasektoril ning jalgratturitel endil. Tulevikus vajab teema veel edasisi uuringuid. Sarnase uuringu saaks teha ka eakate kohta, kuna nende kahe grupi vajadused ja probleemid seoses jalgrattaga liikumisega on suure tõenäosusega osaliselt kattuvad. Cycling combines environmental sustainability, health and the reduction of car-related problems. The city of Tartu has been promoting cycling for many years and, based on various strategic documents, plans to continue doing so. Previously, in Estonia, cycling habits of school-age children or adults have been studied. In these studies, the cyclist is considered to be an independent, responsible road user. Cycling with pre-school children differs from cycling alone for several reasons. To the author's knowledge, no research on cycling with small children has been previously conducted in Estonia. The aim of this study was to map the movement habits of cyclists riding together with young children in Tartu, to find out if and what obstacles they perceive, and to suggest possible solutions to reduce the obstacles. A questionnaire was developed for collecting data and distributed through various channels aimed at parents. The data was then analyzed qualitatively and compared with previous studies on cyclists or children's mobility. The results show that 2/3 of the respondents ride a bike with small children for leisure and seasonally, usually going to a playground, kindergarten or visiting friends. Slightly less than half of the respondents feel that there are certain places where they would like to go cycling with children, but cannot do so for various reasons. The main obstacles identified were a) intermittent road network and/or poor conditions of the road and b) the need to improve road safety and traffic culture in general. These results are similar to previous comparable results, but the present work also identified some barriers that affect younger children in particular. Many of the bottlenecks and the proposed solutions are likely to be implemented within the framework of the Tartu Strategic Action Plan for Cycling, but the private sector and the cyclists themselves will also play a role. The topic needs further research in the future. A similar study could be carried out on the elderly, as the needs and problems of cycling for these two groups are likely to overlap. |
