| Popis: |
Intensiivne põllumajandustootmine toob kaasa küll saagikuse kasvu, kuid omakorda põhjustab keskkonnasaastet läbi suuremate väetis- ja taimekaitsevahendite normide. Samuti on traditsiooniline künnipõhine harimine üks energiakulukamaid harimistehnoloogiaid. Seega on tekkinud vajadus analüüsida, kui efektiivselt tootmisse paigutatud energiat ära kasutatakse ehk kuidas see saagi näol tagasi toodab. Eestis on varasemalt uuritud taimekasvatuse agronoomilisi ja majanduslikke aspekte, kuid tähelepanuta on jäänud tootmise energeetiline analüüs. Antud uurimustöö on valminud INTERREG 4a programmi projekti ENPOS ehk Energy Positive Farm raames. See projekt uurib Eestist ja Soomest valitud katsetalude näitel nende energiakasutust ning selle efektiivsust ja vajadusel selle parandamise võimalusi. Käesolev uurimistöö eesmärk on ENPOS projekti kahe Eestis asuva erineva maaharimistehnoloogiaga (otsekülv ja minimeeritud (MH) ning künnipõhine harimine (KH)) taimekasvatustalu energiakasutuse ja -efektiivsuse analüüs 2010. ja 2011. aastal. Energiasisend ja -väljund on kaks olulist tegurit energeetilise efektiivsuse ja ökoloogilise mõju hindamisel taimekasvatuses. Energeetilise efektiivsuse analüüsil arvestati nii otseste kui ka kaudsete energiasisenditega. Energiaväljundi juures arvestati ainult põhitoodanguga. Energeetilist efektiivsust hinnati läbi kolme parameetri – energiakasuteguri, energiasaagise ja energiatootlikkuse. Võrreldes KH taluga oli MH talul 2010. aastal energia kokkuhoid 11% ja 2011. aastal 3%. Kõige suurem energiakulu oli mineraalväetistele (mõlemal talul umbes 60%) ja harimistöödele kulunud diiselkütuse energia. Mineraalväetiste kasutus sõltus rapsi ja teravilja erinevast propotsioonist katsetalude külvikorras, rapsi osakaalu suurenemine tõstis mineraalväetiste kasutust. KH talu kulutas 2010. aastal kütuste peale 46% ja 2011. aastal 38% rohkem energiat kui MH talu. Energiakasuteguri puhul puudusid olulised erinevused katsetalude vahel, samas oli MH talu efektiivsem taliteraviljade puhul. Analoogsetes uurimustöödes, kus on võrreldud erinevate harimistehnoloogiate energeetilist efektiivsust, puudusid ka usutavad erinevused energiakasuteguri osas. Kuna energiaväljund on mõjutatud nii ilmastikust kui ka mullastiku tingimustest ja talu väetamispraktikast, siis täpsemate järelduste tegemiseks jätkub antud projekti raames andmete kogumine nii põllupõhiste analüüside tegemiseks kui ka masintööde kütusekulu ja kuivatitöö efektiivsuse hindamiseks. The growth of yield may come through intensive agricultural production, but also it causes environmental pollution through higher fertilizer and plat protection inputs. Also is conventional tillage one of the most energy costly production systems. Thus, there is a need to analyse fossil energy use efficiency. Previous studies in Estonian crop production are based on more agronomical and economical aspects, but no attention to energy efficiency analyse. The following study has been completed with project ENPOS (Energy Positive Farm) from the program INTERREG 4a. This project analyses energy use and its efficiency in pilot farms in Estonia and Finland and energy efficiency improvement opportunities, if necessary. The aim of the study was to analyse two different farms in Estonia from the project ENPOS (conventional (KH), minimum and zero (MH) tillage), their energy usage and energy efficiency in the year 2010. and 2011. Energy input and output are the main factors to determine energetic efficiency and ecological impact in crop production. Both direct and indirect inputs were used an energy efficiency analysis. In energy output was taken account only with the main production. Energy efficiency were estimated through three parameters – energy ratio, net energy gain and energy productivity. Compared with the farm KH, was energy saving in farm MH at the year 2010 11% and at the year 3%. The biggest energy inputs were mineral fertilizers (in both farm 60%) and diesel fuel energy. Mineral fertilizers usage was dependent on the proportion of oilseed and grain in the rotation, the increase of rape increased mineral fertilizers usage. Farm KH spent in the year 2010, 46% and in the year 2011, 38% more diesel fuel energy than farm MH. There was not significant differences with output/input ratio between the experimental farms, but farm MH was more efficient with producing winter cereals. In similar studies, where have been compared different tillage systems energy efficiency, there were also no significant differences in energy ratio. Since the energy output is affected by the weather and soil conditions and farm fertilizing practices, then the collecting data will continue in the project ENPOS to make more specific conclusions. |
