| Popis: |
Täistekst Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (edaspidi MAK) meeteme 3.2 üldeesmärk on parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust ja elukvaliteeti läbi kohaliku aktiivsuse suurendamise, lairiba internetiühenduse kättesaadavuse tõstmise ja mittetulundussektori arendamise. Meede aitab kaasa maapiirkonna sotsiaalse ja majandusliku mahajäämuse ning rahvaarvu vähenemise negatiivsete arengute pidurdamisele. Meede on suunatud mittetulundusühingute, sihtasutuste, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Käesolevuuring on oma järjestuselt teine. Eelmine uuring toimus 2009. aasta teisel poolel. Kui eelmise uuringu analüüsi aluseks oli MAK meetme 3.2 esimese ja teise taotlusvooru toetuse saajad (taotlusi võeti vastu vastavalt 26.11.2007-19.12.2007 ja 22.12.2008-28.01.2009 Põllumajanduse Registrite ja Informastiooni Ametis, edaspidi PRIA), siis antud uuringus analüüsitli meetme 3.2 kolmanda vooru (taotlusi võeti vastu 28.12.2009-25.01.2010PRIAs) toetuse taotlusisõltumata sellest, kas taotlusele oli toetus määratud või mitte. Kolmandas voorus esitati 735 taotlust, millest 46,7% taotlusele oli toetus määratud. Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade MAK meetme 3.2 kolmanda taotlusvooru esitatud taotluste investeeringuobjektide kasutajatest ja vajalikkusest maapiirkonnas ning arengukavade lühikokkuvõtetest. Uuring puudutab meetme 3.2 seire koondtabelis märgitud seitset siseriiklikku indikaatorit. Kokku on seiretabelis 13 siseriiklikku indikaatorit. Analüüsi aluseks on võetud toetuse taotlemisel taotleja poolt täidetud 1. Arengukava lühikokkuvõtte andmed:Küla, alevi, aleviku või linna nimi, mida piirkondlik arengukava hõlmab;Piirkondliku arengukava kehtivuse pikkus ja lõpp;Maapiirkonna tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri olude kirjeldus;Eelisarendatavate valdkondade loetelu tähtsuse järjekorras. 2. Avalduse andmed:Investeeringuobjekti kasutajad (teenuste parandamisest kasusaavate inimeste arv maapiirkonnas);Investeeringuobjekti vajalikkus;Investeeringuobjekti kultuuurilis-ajalooline väärtus maapiirkonnas. Nimetatud näitajaid PRIAs kohustuslikus korras elektroonilisse andmebaasi ei sisestata (välja arvatud investeeringuobjekti kasutajad) ning need on kättesaadavad üksnes paberkandjal arhiivis. Uuringu tarbeks moodustati kolmanda vooru toetuse taotlustest 383 taotlusega valim, millest 40,2% moodustasid määratud toetusega taotlused ning 59,8% määramata toetusega taotlused. Valimisse kuulunud taotluste uuringuks vajalikud andmed taotlusvormidelt sisestati elektroonilisse andmebaasi 2010. aasta mais. Andmete sisestamine toimus PRIAs MS exceli keskkonda. Andmesisestaja oli Eesti Maaülikooli (edaspidi EMÜ) majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Jaana Prants. Kuna nimetatud näitajaid kirjutavad toetuse taotlejad taotlusvormidele vabas vormis tekstina (tähemärkide arv ei olnud ette antud), siis kasutati andmete sisestamisel ja hiljem andmete analüüsil kodeerimisjuhendit (lisa 1). Tulemused on esitatud kogu valimi kui terviku kohta ning võrreldud arengukava kolme rakenduspiirkonna tasandil (piirkondlik arengukava, kohaliku omavalitsuse arengukava ja arengukava rakenduspiirkond on määramata). Võrdlusandmetena on kasutatud 2009. aastal valminud sarrnase uuringu tulemusi. Jälgimise hõlbustamiseks on alapeatükid varustatud võrdlevate andmetega tabelite ja jooniste kujul, andmete võrdlusmomendid tekstis on tähistatud tumeda kirjaga ning vahejäreldused on välja toodud alapeatüki lõpus. Uuringu aruanne koosneb valimi ja analüüsi metoodika kirjeldusest, analüüsi põhitulemustestning järeldustest ja kokkuvõttest. Aruande juurde kuulub kasutatud materjalide loetelu ja üks lisa, kus asub kodeerimisjuhend. Teksti kodeerimisel ja graafikute vormistamisel kasutati MS excelit ning andmetöötlusel statistikaprogrammi SPSS for Windows 19,0. Analüüsi aruande koostasid EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna töötaja Kersti Aroja täiendav ekspert Sirje Simmo. |
