| Popis: |
Käesolev aruanne võtab kokku 2019. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks: 1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2018. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil. 1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3-5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%) 1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2020. ja 2021. aastaks. 1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda. 1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. 1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt.) 1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse vanuse või kaalu vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta. 1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele. 1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust. 1.10. Anda soovitusi Võrtsjärve puudutavate kalapüügi regulatsioonide täiendamiseks. Keskkonnaministeeriumi poolt finantseeritud töövõtuleping 4-1/19/74; Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus |
