| Popis: |
Täistekst Eesti kui väikeriigi puhul on siseturu piiratuse tõttu majanduskasvu oluliseks allikaks müügiedu maailmaturul, mis sõltub ettevõtete võimekusest efektiivselt kasutada olemasolevaid ressursse kui ka neid juurde luues ja majanduse võimest struktuurselt kohaneda maailmaturul toimuvate muutustega. Sellise võimekuse kujunemisel on oluline osa valitsussektori suutlikkusel luua selline institutsiooniline raamistik ja avalik infrastruktuur, mis võimaldaks olemasolevate ressursside parimat kasutamist. [Eesti majanduse...2008, lk 7] Olukorras, kus nii kohalikud kui ka meie naabrid vähem tarbivad, on väga keeruline toota kaupa, mida keegi osta sooviks. Eesti ettevõtetel tuleb võistelda importkaubaga Eesti-siseselturul ning teiste tootjatega välisturgudel. Selleks on riik võtnud endale ülesandeks aidata kaasa oma ettevõtete konkurentsivõime kasvule, andes neile rahalist toetust. [Riigi ettevõtlustoetuste...2010, lk 1] Põllumajandus-ja mittepuidulisi metsasaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõime ja üldise tulemuslikkuse parandamiseks (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordi kasv jms) ning ettevõtete jätkusuutlikkuse tagamiseks on välja töötatud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (edaspidi MAK) 1. telje meede 1.6 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ (edaspidi meede 1.6.1). Meede 1.6.1 on suunatud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes põhitegevusena töötlevad ja turustavad põllumajandustooteid või mittepuidulisi metsandussaaduste tooteid ning nimetatud toodete töötlemisest saadud tooteid. Ettevõtete konkurentsivõime kohta hinnangu saamiseks viidi läbi MAK meetmest 1.6 investeeringutoetust saanud ettevõtete majandusnäitajate analüüs ja intervjuu vormis küsitlus. Uuringu lähteülesanne kinnitati 2009. aasta juunis ja käesoleval aasta teostatud uuring kordas eelnevat. Uuringu eesmärkideks oli: 1.Analüüsida sektorite (liha-, piimatoodete tootja jne) lõikes investeeringutoetust saanud ettevõtete konkurentsivõimet, samuti tegutsemisvaldkonna sektori konkurentsivõimet tervikuna ettevõtjate hinnangute alusel. Analüüsida tegureid, mis ettevõtjate hinnangul kõige enam pärsivad nende konkurentsivõimet võrreldes turul tegutsevate konkurentidega ning seda, milliste nimetatud tegurite kõrvaldamiseks oleks ettevõtjatel enam vaja avaliku sektori abi. 2.Hinnata meetmete asjakohasust ning leida vastused Euroopa Komisjoni poolt püstitatud viiele hindamisküsimusele: 1)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud uute tehnoloogiate ja uuenduste juurutamisele? 2)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu-ja metsasaaduste kvaliteedi parandamisele? 3)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllu-ja metsasaaduste töötlemise ja turustamise tõhususe parandamisele? 4)Mil määral investeeringutoetused on kaasa aidanud põllumajandus-ja metsandusettevõtete turulepääsu ning suurendanud nende turuosa, ka taastuvenergiasektor? 5)Mil määral investeeringutoetused on parandanud põllumajandus-ja metsandusettevõtete konkurentsivõimet? Eelpool nimetatud eesmärkidest lähtuvalt väljatöötatud ankeet koosnes 37-st küsimusest, millest 8 küsimust olid vabavastusega. Kinniste küsimuste osas oli küsitlusele vastajal võimalus lisada ka omapoolne hinnang, arvamus, põhjendus või ettepanek. (lisa2) Lisaks küsitlusankeedile oli intervjueerijatel võimalus kasutada küsitlusjuhendit (lisa3), mille eesmärgiks oli ennetada ja vältida teisitimõistmisi küsitlemisel ja ankeedi täitmisel. Küsitlusjuhend sisaldas küsitlemise ja ankeedi täitmise põhimõtteid ning mõistete selgitusi ja kahte kaarti, mida vastajad intervjuu käigus küsimustele vastamisel võisid kasutada. Uuringu aruandes on esitatud järgmised peatükid: ettevõtete üldiseloomustus, toodete reklaamimine ja turustamine, koostöövõime, konkurentsivõime, MAK meetme 1.6 investeeringutoetuse kasutamine ja selle mõju ettevõtetele ning järeldused ja ettepanekud. Aruande juurde kuulub kolm lisa: valimi moodustamise tabel, küsitluse ankeet, küsitlusjuhend. Uuring põhineb sotsiloogilisel küsitlusel ehk ettevõtete esindajate arvamustel ja hinnangutel, mis tähendab uuringutulemuste tõlgendamist üksnes sotsiaal-majanduslikus, mitte finants-majanduslikus tähenduses. Küsitluse tulemusi kõrvutatakse majandusanalüüsi ja sektorite statistiliste näitajatega: müügitulu, omakapitali rentaablus, tööjõukulu, tootlikkus töötaja kohta, käibe ärirentaablus, põhivarade käibekordaja. Küsitlusetulemuste analüüsimisel teostati paralleelselt meetme 1.6 rakendamistulemuste analüüs I,II ja III taotlusvooru alusel. Rakendusanalüüsi eesmärkideks oli välja selgitada toetuse saajad; investeeringute teostamise hetkeseis; meetme sihttasemete saavutamine ja toetuse saanud taotluste vastavus meetme spetsiifilistele eesmärkidele. Meetme 1.6.1 rakendusanalüüsi koostamisel kasutati 30. septembri 2011. aasta seisuga toetuse saajate andmeid. Andmed koosnesid PRIA poolt esitatud meetme 1.6.1 seiretabeli Euroopa Komisjoni poolt püstitatud kohustuslikest väljundnäitajatest ja püsihindajate poolt kogutud siseriiklikest väljund-ja tulemusnäitajatest. Püsihindajapoolt kogutud näitajad pärinesid toetust taotlenud ettevõtjate taotlustest ja äriplaanidest, Põllumajandusministeeriumi ja PRIA veebilehelt ning äriregistri andmebaasist. Kogutud andmed on minevikulised, seega tuginetakse rakendusanalüüsi osal faktilistele andmetele. Uuring ja analüüs viidi läbi Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna poolt Põllumajandusministeeriumi korraldusel. Uuringugruppi kuulus viis inimest: Mati Mõtte, Risto Räisa, Toomas Kangur, Kersti Aro ja Jaana Prants. Küsitluse viisid läbi Risto Räisa ja Toomas Kangur. Uuringu aruande koostas Jaana Prants. |
