| Popis: |
Kalastikku on Eesti väikejärvedes läbi aegade peetud oluliseks elustiku osaks. Ülestähendused kalastiku kohta on olnud pigem praktilist laadi – kui palju määrata kalameestele püügitasusid või kui palju ja millist liiki kalu on järvedesse asustatud. Väikejärvede kalastiku kohta on pigem ülevaatlikke kooslust kirjeldavaid töid koostatud ka eelmise sajandi teisel poolel. Nende tööde aluseks on olnud järve läheduses elavate kalameeste küsitlus ja paaritunnine päevane võrgupüük. Eelmise sajandi viimasest kümnendist alates on esmalt Kalakapitali ja hiljem Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna tellimusel koostatud ülevaateid väikejärvede kalastikust kasutades 12-tunnist õhtust-hommikuni katsepüüke erinevate võrkudega, lisaks ka teiste püügivahenditega nagu põhjaõnged ja väikest mõrda meenutavat, kuid pikema juhtaiata kadiskat. Püüki mitmepaneeliliste väikestest kuni suurte silmasuurusteni sisaldavaid (esmalt Lundgreni tüüpi ja hiljem Nordic-tüüpi) võrke on kalastikust ülevaate saamiseks rakendatud kaks aastakümmet. Mõnel järvel on paralleelselt tehtud ka katseid kalastikku hinnata päeval kasutatavate püügivahenditega nagu spinning, kuurits ja kaldanoot. Pikemaajalist ja ööpäevaringset kalastiku uurimist võimaldavad pigem passiivsed püügivahendid nagu võrk, mõrd ja põhjaõnged. Kalastiku hindamise metoodika pole senini käsitlenud kalastiku hindamisvahendina aktiivset päevast kalade paiknemist peegeldavat püünist. Käesolev töö täidabki lünga selles vallas ja annab ülevaate peenesilmalise veonooda rakendamisvõimalusest Eesti väikejärvede kalastiku uurimisel. |
