| Popis: |
Paljudel juhtudel on Eesti puidutöötlemisettevõtetes olukord, kus puidu kuivatamise režiimid on optimeerimata, eriti lehtpuidu kuivatamisel. Liiga kiire ja optimeerimata kuivatamine (eriti küttepuidu liiga kiirel sundkuivatamisel) viib puidu osaliselt termilise lagunemise faasi, mille tagajärjeks on (lisaks tootmispraagile) kahjulikud happelise iseloomuga aerosoolsed heitmed atmosfääri. Paremat optimeerimist võimaldavaid alternatiivseid puidu kuivatusviise lisaks konvektiivkuivatamisele Eestis praktiliselt ei kasutata. Siiski, viimane väide ei pea enam paika väiksemate puidutöötlemisettevõtete kohta, mis on energia hindade järsu kallinemise tingimustes hakanud spontaanselt alternatiivina kasutama ka saematerjali valikulist atmosfäärilist eelkuivatamist, (mis on sisuliselt ka üks konvektiivkuivatamise eriliike). Ühelt poolt on puidu atmosfääriline eelkuivatus praktiliselt null- energiaga protsess, ja seega väga keskkonnasäästlik. Ka ajalooliselt on see meetod olnud kasutusel aastasadu, ja seega igakülgselt läbi proovitud. Ka Põhjamaades, Soomes ja Rootsis, on hakatud traditsioonilistele puidu kuivatusmeetodite teaduslikule uurimisele rohkem tähelepanu pöörama. Sellele tendentsile viitavad mõned ettekanded Rahvusvaheliselt Puidu Kuivatamise Konverentsilt, mis toimus augustis, k. a. 2012, Brasiilias, ja kus osales stendi-ettekandega ka käesoleva lõpparuande üks autoritest, MI metsanduse eriala doktorant Valdek Tamme (vt. lõpparuande lisa 2). |
