| Popis: |
Ehitatud keskkonna kaitse tagab kultuuripärandi säilimise ja omab väärtust kohaliku paigaidentiteedi säilitajana. Kaitsealused piirkonnad on need, mis eksisteerivad füüsilisel kujul elukeskkonnas ning millest tulenevate linnaehituslike reeglitega peavad arvestama nii kohalikud elanikud kui ka arendajad. Juhul kui linnakodanike seas levivad üldised väärtushinnangud on vastavuses linnaarengulistes dokumentides fikseerituga, on tagatud, et nii ametnikud kui ka linnakodanikud omavad linna arendamisel ühist sihti, mille nimel tehakse tööd. Linnaelanike ootustele vastavad arendustegevused ja piirkondade väärtustamine on need, läbi mille suureneb nii elanike heaolutunne kui ka piirkonna majanduslik väärtus. Käesoleva magistritöö teema valikul sai otsustavaks 2015. aasta suvel läbitud erialapraktika Muinsuskaitseameti Võru kontoris, kus kogetu baasil sai selgeks, et ametkondade ja kogukonna vahel esineb konflikt seoses linnas eksisteerivate kaitsealuste piirkondadega. Tagasivaatavalt peegeldas teema aktuaalsust läbi viidud küsimustiku vastajaaktiivsus ja saadud tulemused. Sellest tulenevalt sai magistritöö eesmärgiks välja selgitada milline on Võru linna elanike kuvand miljööväärtuslike alade ja muinsuskaitsealade kohta ning kuidas on see vastavuses Võru linna üldplaneeringus kehtestatud aladega. Magistritöö koostamisel kasutati kvalitatiivse uuringu juhtumiuuringu meetoditeid, mida täiendati küsimustikuga. Kuna käesoleva magistritöö puhul omas olulist kaalu tausta avamine, mistõttu avati teoreetilises taustas nii mõisteid (miljöö, miljööväärtuslik ala, muinsuskaitse, muinsuskaitseala) kui ka ajaloolist kujunemislugu terve Eesti kontekstis, mis andis Võru juhtumi mõistmiseks vajaliku taustsüsteemi. Kohalike elanike arvamus selgitati välja küsimustikuga, peale mida kõrvutati saadud tulemused linnaplaneeringulistes dokumentides fikseerituga. Kvalitatiivsest analüüsi tulemusel selgus, et Eesti praktika miljööalade kaitsel on Lääne-Euroopa kontekstis omanäoline nähtus, mis tulenes vajadusest kaitsta ehituspärandit vanalinnadest väljapoole jäävates linnaosades. Kõrvutades kahe erineva kaitseala puhul hinnatavaid väärtuseid, selgus, et muinsuskaitsealad on peaasjalikult objektikeskse lähenemisega, miljööväärtuslike alade määratlemisel aga peetakse olulisimaks objekt-subjekt analüüsi. Eesti miljööalade praktika baseerub modifitseeritud Taani SAVE-l. Võru linna juhtumi kvalitatiivsel analüüsil selgus, et miljööväärtuslik alad on fikseeritud vaid formaalselt ning kaks miljööala pärinevad samast ajajärgust. Läbi viidud küsimustiku tulemusel selgusid Võru linna elanike väärtushinnangud ja kuvand Võru linnast. Selgus, et Võru linna elanike väärtushinnangud ei ühti täielikult linnaplaneeringulistes dokumentides fikseerituga. Samuti kerkisid esile kolm peamist probleemi seoses Võru vanalinna muinsuskaitsealaga, mille lahendamiseks anti käesoleva töö raames soovitusi. The protection of the built environment is the key of securing the conservation of cultural heritage and retaining local identity. Protected areas exist in physical form and have regulations that apply similarly to local people and developers. If the local citizen’s value judgement has been count into the documents of the city planning, then there is no conflict between local people and public servants in the matter of city planning. If the development ideas and the valued areas of the city match with citizen’s view of the city, the overall welfare of the local people and economical value of the neighbourhood will enlarge. In this master’s thesis the main aim was to analyse the milieu protection areas and heritage conservation areas in Võru by examining those two different forms of built environment protection side by side. The field of this study was formed in praxis, taking place in Nation Heritage Board of Võru Country in the year 2015, when the author of this study noticed a conflict between community and city planning that was caused by protected areas. Also the amount of the questionary answers and outcome showed that the issue was topical in Võru. According to this, the purpose was to find out how citizens in Võru image the milieu protection areas and heritage conservation areas, and how different it is from the areas fixed in Võru’s urban homesteading. Methodology used mainly for this thesis was a case study with qualitative analysis, complemented with questionary. In the theaoretical chapter the terms milieu, milieu protection area, heritage conservation and heritage conservation area are explicated, to give context to the case of Võru. Also, historic overview about Estonia’s practice in milieu-valued areas and heritage conservation areas is given. To find out the image of the city and value judgement for the local people, a questionary was carried out, After what, the outcome was analysed and compared to the city planning documents of Võru. Based to the anaysis of qualitative methodology, the practice of built environment protection in Estonia is one of a kind compared to the West-Europe practices. It’s Because of the fact that milieu protection areas in Estonia were formed to give the needed protection to the areas outside from the historic city centers. The comparison of the two different types of conservation area values showed that heritage conservation areas are mostly object-centered, while milieu protection areas value more object-subject analysis. In Estonia, heritage conservation areas are under national protection but milieu-valued areas under local protection. Estonian methotodology of assigning a milieu-valued area is based on Danish SAVE what was modified in the process for a better fit for the local circumstances. Based on the qualitative anaysis outcome of the case of Võru, the milieu-valued areas of Võru city are at the moment only fixed formally and the two milieu protection areas come from the same time period. The questionary was used to get the information about citizen’s opinions and values-believes in the matter. Outcome of the analysis showed that the values and image of the city in the community aren’t the same what were fixed in the documents of the city planning. Also, three main problems with heritage conservation areas emerged. The recommedationsfor solving those problems are given in this thesis. |
