| Popis: |
Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Ettevõtted otsivad üha enam võimalusi konkurentsivõime tõstmiseks läbi erinevate viiside. Olgu selleks uute alternatiivsete kultuuride kasvatamine või klassikalistest kultuuridest uute väljundite otsimine. Kanep on üks sellistest alternatiivkultuuridest mida on võimalik ära kasutada toiduööstuses, meditsiinis, kosmeetikas ja põllumajanduses. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida ettevõtte OÜ Sadala Agro tööstusliku kanepi sort “Finola” agromajanduslikku seisundit, analüüsida nimetatud sordi agrotehnilisi võtteid ja hinnata konkurentsivõimet eelkõige läbi majandusnäitajate ja seejuures tuua välja tasuvus. Antud töö koosneb kahest osast. Esimene osas, kirjanduse ülevaates, tuuakse välja kanepi ajalugu, agrobioloogilised omadused ja kasvupinnad maailmas. Teises osas, ettevõtte analüüsis, käsitletakse ettevõtte ajalugu ja maakasutus, analüüsitakse tava- ja mahekanepi kasvatamise agronoomilisi ja majanduslikke aspekte aastate 2015–2018 näitel. Ettevõttes oli tavakanepi seemnesaagikus 2015. aastal 1,09 t/ha ning mahekanepil 0,27 t/ha. Aastal 2016 ja 2017 mahekanepit ei kasvatatud, kuid tavakanepi saagikused olid vastavalt 0,96 t/ha ning 0,34 t/ha. Aastal 2018 oli tavakanepi saagikus 0,99 t/ha ning mahekanepil 0,3 t/ha. Saagi kvaliteet vastas suuremas osas kvaliteedinõuetele . Niiskus jäi kanepiseemnetel 8-9% juurde, puhtus oli üle 99% ning pestitsiide ei sisaldunud. Raskmetallide, mükotoksiinide ning erinevate mikrobioloogia elemenetide sisaldus on vastavuses kvaliteedinõuetega. Analüüsist selgus, et tavakanepit on tasuvam kasvata kui mahekanepit aga mahekanepi hind ja nõudlus on suurem. Selgus, et 2015. aastal oli tavakanepi kasum 255 €/ha, 2016. aastal 325 €/ha ja 2018. aastal 314€/ha. Aastal 2017 oli aga kanepikasvatuse kahjum 443 €/ha, kuna liigniiskel aastal ei saadud suurt osa pinnast koristatud.. Mahekanepit kasvatati Sadala Agros 2015. aastal, mil kasumiks kujunes 80€/ha ja aastal 2018 jäädi kahjumisse (-42 €/ha). 2018. aasta kahjum on seotud esmakordselt kasutusele võetud kalli täisorgaanilise väetise kasutamisega, mis ei taganud põuasel aastal saagikuse kasvu. Companies are trying to find different ways to raise their ability to compete, like growing alternative crops or finding new outputs out of classical crops. Hemp is an alternative crop which can be used in food industry, medicine, cosmetics and agriculture. The purpose of this thesis is to study industrial hemp “Finola” agro-economical status, analyze agrotechnical strategies in OÜ Sadala Agro and to assess through economy indicators “Finola’s” ability to compete and it’s profitability. The thesis has two parts. The first part is a summary of literature – the history of hemp, agro-biological qualities and cultivated areas in the world. The second part of the thesis analyzes the company – it’s history, land usage, agronomical and economical aspects of cultivating conventional and organic hemp in the years of 2015-2018. Seed yield of conventional hemp was 1.09 t/ha and of organic hemp was 0,27 t/ha in 2015. Organic hemp wasn’t cultivated in the years of 2016 and 2017. The yield of conventional hemp was 0,96 t/ha in 2016 and 0,34 t/ha in 2017. In 2018 the yield of conventional hemp was 0,99 t/ha and of organic hemp 0,3 t/ha. Yield’s quality was mostly accorded with quality requirements. Moisture of hemp seed was 8-9%, purity was over 99% and there were pesticide residues. The content of heavy metals, mycotoxins and different microbiological elements was accorded with quality requirements. The analysis revealed that cultivating conventional hemp is more profitable, yet the price and demand for organic hemp is greater. The profit of conventimal hemp in 2015 was 225 €/ha, in 2016 325 €/ha and in 2018 314 €/ha. In 2017 conventional hemp was at a loss with - 433€/ha which shows that very humid environment isn’t suitable for cultivating hemp. Organic hemp was cultivated in 2015 when the profit was 80 €/ha. It was also cultivated in 2018 when it was at a loss with -42€/ha. The loss was caused by the usage of organic NPK fertilizer, which was pricy but didn’t bring in better yield. |
