| Popis: |
Bakalaureusetöö Keskkonnakaitse õppekaval Avalikkuse kaasamine on Euroopa Liidus direktiividega nõutud ja oluline komponent keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessides, mistõttu on oluline teada ja mõista selle efektiivsust. Kaasamise toimimist on erinevate riikide KMH ja KSH praktikas aina enam uuritud, kuid praeguseks ei ole tehtud koondülevaadet sarnastest uuringutest, mis aitaks paremini mõista, kuidas kaasamine on tegelikkuses korraldatud ja millised praktikad on tõhusad. Käesolev bakalaureusetöö aitab sellise ülevaate tekkimisele kaasa. Bakalaureusetöö uuris empiirilise teaduskirjanduse põhjal avalikkuse kaasamise olemust ja efektiivsust keskkonnamõju hindamise ja keskkonna strateegilise hindamise protsessides erinevates Euroopa Liidu riikides. Töös kasutati süstemaatilise kirjandusülevaate meetodit, mille käigus tehti andmebaasis Scopus otsing ja leitud 2244 teadusartikli kirjetest valiti pealkirja ja teeside hulgast välja 36 artikli täistekstid täpsemaks sisuanalüüsiks. Analüüsil selgus, et empiirilise teaduskirjanduse maht on suhteliselt väike ja kaasamine minimaalne. Kaasamiseks kasutati eelkõige informeerimise ja konsulteerimise taset ning hindamiseks mõju lõppotsusele indikaatorit. Kaasamise peamiseks kitsaskohaks peeti vähest mõju lõppotsusele ja liiga hilist kaasamist. Levinud on eelkõige kaasamise viisid, mis ei taga alati info kättesaadavust kõigile osapooltele ega võimalda avalikkusel end kuuldavaks teha. Kui avalikkust rohkem kaasata, ehk avalikkuse arvamust kuulda võtta, infot jagada ja teadlikkust tõsta saaks kaasamine olla efektiivsem. Töös esitatud analüüsi tulemused võimaldavad avalikkuse kaasamise protsessi ja tulemusi paremini mõista, jagades soovitusi efektiivsemaks kaasamiseks KMH ja KSH protsessides. Teemat edasi uurides oleks võimalik kasutades laiemat andmebaaside valikut kirjanduse otsinguks ja analüüsiks näiteks Arhusi konventsiooni raporteid. Public participation is an inherent component of several European Union directives and an important part of the environmental impact assessment (EIA) and strategic environmental assessment (SEA) processes. Essence on public participation in EIA and SEA practice in different countries has been increasingly studied, but so far no comprehensive overview of similar studies has been conducted to help to better understand how public participation is organized in practice and which practices are effective. Via a systematic review of empirical scientific literature, the bachelor’s thesis studied the nature and effectiveness of public participation in the processes of EIA and SEA in the EU28 countries. Systematic searching found n=2244 references from the Scopus database, from which n=36 full-texts were selected and finally n=24 articles were analysed in-depth. The analysis revealed that the volume of empirical scientific literature is relatively small and public participation is minimal. The level of information and consultation was used for public participation. Low public impact on the final decision and the late involvement were the main challenges in the analysed literature. Methods of participation were common which do not always ensure the availability of information to all parties and do not allow the public to make themselves heard. Public participation can be more effective by involving the public earlier, if the public’s opinion is heard, information is shared and public’s awareness is raised. Further research could use a wider range of databases for literature searches and other sources, e.g., Aarhus Convention implementation reports. |
