| Popis: |
Magistritöö Maastikuarhitektuuri õppekaval Kuumasaared on üha enam süvenev keskkonnaprobleem linnapiirkondades ning üle maailmselt on koostatud selle uurimiseks erinevaid töid. Eestis on koostatud varasemaid uuringuid soojussaarte kohta Tallinna linna piirkonnas Tartu Ülikooli (Sagris, Sepp ja Gauk) ning Eesti Maaülikooli poolt (Remmelgas), kuid tänapäevaks on efekti mõju süvenenud ka teistes suuremates Eesti linnades. Käesoleva töö eesmärgiks on välja uurida, kuidas tekivad kuumasaared Eestis suuruselt teises linnas Tartus. Uurimistöö andmete kogumiseks kasutati meteoroloogilise katsemeetodi ning arvutuspõhise meetodi kombinatsiooni. Meteoroloogilise katsemeetodi käigus koguti välitöödel uurimisaladelt leitavate pinnakatete punkt temperatuurid, mille andmed kanti vastavatesse tabelitesse. Arvutuspõhise meetodi abil leiti uurimisaladelt pinnakatete kogupindala, keskmised temperatuurid ning koond temperatuurid. Töö tulemusena selgus, et suuremahulised kõvakattega pinnad, millel on madal peegeldumisvõime aitavad kaasa kuumasaare tekkimisele. Uurimisaladelt võis leida hulganisti asfalteeritud ja betoniseeritud pindasid, mille temperatuurid olid kõrgemad võrreldes teiste tehislike ja looduslike pindadega. Selgus ka, et ruumilisel paiknemisel on väga suur roll kuumasaare kujunemisel ning tänu pindade sobivale paigutusele on võimalik efekti vähendada. Saadud andmete põhjal tehti ettepanekuid leevendavate meetmete tarbeks, mida oleks võimalik rakendada vastavalt uurimisaladele. Kuumasaari leevendavate meetmete valik põhineb looduslikel pindadel ning nende õigel paiknemisel kuumenevate alade suhtes. Meetmete alla kuulusid peamiselt kõrghaljastus, immutusalad, vähene rohealade hooldus, vertikaalhaljastus ning vee-elemendid. Iga uuritava ala kuumasaare efekti vähendamiseks on võimalik koostada edasisi detailsemaid uuringuid ning töös väljatoodud leevendavaid meetmed realiseerida projekti näol. Heat islands are a growing environmental problem in urban areas. Various studies have been written around the world to research the cause of heat island effect. Previous studies of heat islands effect in Estonia have been prepared by the University of Tartu (Sagris, Sepp and Gauk) and the Estonian University of Life Sciences (Remmelgas), witch are mainly focusing on the Tallinn area. Nowadays the effect has intensified in other major Estonian cities. The aim of this work is to find out how heat islands develop in Tartu, the second largest city in Estonia. To collect research data was used a combination of a meteorological method and a calculation-based method. In the course of the meteorological method, during the field work temperature data where collected for the one point of the coatings in the study areas. Collected data were entered into the corresponding tables. Using the calculation-based method fount out, the total surface area, average temperatures and total temperatures in the study areas. As a result of the work, it became clear that large-scale hard-surfaced with low reflectivity contribute to the formation of a hot island. A large number of asphalted and concreted surfaces could be found in the study areas, the temperatures of which were higher compared to other artificial and natural surfaces. It also turned out that the spatial location plays a very important role in the formation of the heat island, and due to the appropriate arrangement of the surfaces, the effect can be reduced. Based on the information received, mitigation measures were proposed that could be implemented according to the areas of investigation. The choice of heat island mitigation measures is based on natural surfaces and their correct location in relation to heating areas. The measures mainly covered tall landscaping, impregnation areas, low maintenance of green areas, vertical landscaping and water elements. In order to reduce the heat island effect of each study area, it is possible to prepare further more detailed studies and to implement the mitigation measures outlined in the work in the form of a project. |
