| Popis: |
Töö tausta kirjeldus: Käesolevas töös lähenetakse, kasutades uuenduslikku meetodit, Tartu väärtuslikele maastikele läbi kirjandusloo, kõrvutades neid Tartu ajaloolise taustaga ning luues seoseid nende kahe poole vahel. Töö eesmärk: Käesolev magistritöö on uurimustöö, mille eesmärgiks on leida Eesti kirjandusest viiteid Tartu väärtuslike maastike kohta. Põhiküsimusele, kuidas ilmneb maastiku teema eesti kirjanduses, leitakse vastus, uurides emotsioone, mis on kirjanikel tekkinud maastikumuutuse/nähtuse toimumise tagajärjel. Töö tulemused: Esimese tasandi ülesandeks oli ajalooallikate põhjal väärtuslike maastike süstematiseerimine ajalooliste ajajärkudena ehk kihistutena ja nende kaardistamine. Ajalootabeli analüüs aitas kultuurmaastiku mustritest välja tuua koha ja paiga maastikumuutused. Kaardianalüüsist nähtus, et Toomemägi ja Emajõgi on pakkunud looduslikku kaitset muinasajal, eeltingimusi linnalise asumi tekkimisel, kujunemisel ning laienemiseks piiskopkonna keskuseks keskajal. Ülikooli avamine linnas tõi Põhjasõja aegadel kaasa tühermaaks kujunenud aladele uue hoonetuse ja pargiala rajamise. Linnaruumi laienemine tõi kaasa Emajõe maastiku muutumise koos Holmi likvideerimisega jõe vasakkaldal. Humanitaarne lähenemisviis Tartu maastike uurimisele andis aluse küsimusepüstituseks, kuidas ilmneb maastiku teema eesti kirjanduses. Teise tasandi ülesandeks sai kirjanduslooliste kajastuste kirjeldamine ja ajatabeli analüüs ning arutlus. Kui ajaloolisest tabelist nähtus asustuskeskkonna ja Toomemäe ja Emajõe maastiku muutumine ajalooliste sündmuste tulemusena (rahuaeg või sõjad; majanduse ja kultuurielu areng või seiskumine), siis 13. – 21. sajandi kirjandusallikates peegelduvad Toomemägi ja Emajõgi kirjanike emotsioonides läbi miljöö, paigavaimu, aegruumi, identiteedi jms. Ajaloo‐ ja kirjandustabelite võrdlusel järeldusid seosed: 1. Perioodil Tartu muistsed maastikud kuni 13. sajandi alguseni kajastus muinasaegne koht ja paik ning nende tekkimine kirjanduses hilisemate autorite poolt. 2. Keskaegse Tartu perioodil (13. sajand – 16. sajandi I pool) oli tähtis koha ja paiga säilitamine läbi sõdade. 3. Liivi sõjast Põhjasõjani ja Vene tsaaririigi koosseisus (16. sajandi II pool ‐ 18. sajand) – koha ja paiga säilitamine ja säilimine läbi sõdade aegruumilises mõõtmes. 4. Tartu kui ülikoolilinna (19. sajand ‐ 1918) perioodil on ühendavaks jooneks märksõnad koht/paik, vaimuelu tekkimine ja paiga vaim. 5. 20. sajandi maailmasõdade ja okupatsiooniaegade teemaks on inimene aegruumis. 6. Tänapäevase Tartu (1980 – tänapäev) perioodil on kajastatud inimene aegruumis, inimese väärtushinnangud: miljöö ja paiga vaim. Nii ajaloo ja kirjandusallikad kui ka nende omavaheline võrdlus kinnitab seda, et Tartu väärtuslikud maastikud, Toomemägi ja Emajõe kaldad ning luhad on väärtused mitte ainult maastikulisest aspektist ja märksõnad ajaloolis‐kultuurilisest aspektist, vaid seostunud tihedalt ka eesti kirjanduslooga. Need mõlemad paigad on esindatud eesti kirjanduses alates Eesti kirjandusloo tekkest juba enam kui nelisada aastat tagasi ja jätkuvalt mõjuvõimsad ka tänapäeva loojatele. This thesis grew out from a research to find out how are the Tartu valuable landscapes reflected in Estonian literary history. Subject that is not much studied, allows the author to show how comprehensive the landscape profession is, and thereby expand her own horizons to a very large extent. Research tasks are the following: - Identify and investigate the historical layering of the landscape areas of national importance in Tartu (Emajõgi and Toomemägi). - Examine how these two locations are reflected in Estonian literature through time. In this paper, as an innovative approach method, these two research tasks are compared in order to create links and connections between them. In the second chapter, landscape values in Tartu, Emajõgi and Toomemägi come under consideration form historical point of view. Books that gave historical overview of Estonia, especially Tartu, were examined, additionally to archive materials and the internet data. The overall historical periods of Estonia and landscapes period definitions are combined by the author to “Tartu valuable landscapes on a timeline” and compared with historical maps. Besides the changes in the natural environment these six periods of history contain also political, economic and cultural developments and events, that had a strong role in shaping the environment of Tartu, which was centered around the University of Tartu. Tartu landscape history combines many different stages form ancient times to nowadays, through which the city and its landscape has become the one that is valued in the 21th century. The third chapter, landscapes of Tartu in literature, gives the answer to the main question – how the valuable Tartu landscapes are reflected in Estonian literary history? The answer is found by exploring writers’ emotions that have arisen as a result of occurring phenomenon or landscape change. Texts under consideration were written by Estonians here and abroad, from 18th to 21th century. The chronicles from 13th and 16th century provide a written overview, which became the base and subject to write about in more recent texts. In conclusion, valuable landscapes of Tartu, Toomemägi and its surroundings and the shores of Emajõgi, are not only the values from the landscape point of view and the historicalcultural keywords, but also closely associated with Estonian literary history. Since the formation of the Estonian literature more than four hundred years ago, these two places have always been represented in writers’ creation and are still influencing it today. |
