Väikejõed ja nende bioloogilise seisundi hindamine suurselgrootute põhjal

Autor: Muna, Marge
Přispěvatelé: Ideon, Erge, Timm, Henn
Rok vydání: 2013
Předmět:
Popis: Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi järgi ei tule veemajanduskavadesse kaasata alla 10 km2 valgalaga vooluveekogusid. Samas on selles suurusjärgus väikejõed kõige arvukamad vooluveekogud. Lisaks mõjutab nende bioloogiline ja keemiline seisund suuremaid jõgesid, mistõttu oleks oluline suuta ka väikejõgede seisundit usaldusväärselt hinnata. Kuna väikejõgedes on looduslikult vähem suurselgrootute liike kui suuremates jõgedes, ei pruugi suuremate jõgede põhjal välja töötatud hindamismeetodid neile sobida. Töö eesmärk oli välja selgitada, kas Eesti praegused hindamismeetodid sobivad väikejõgedele ning kas nende seisund on keskkonnatingimustest ja inimmõjust rohkem sõltuv kui suuremate jõgede oma. Võrreldi alla 10 km2 valgalaga jõgede suurselgrootutel põhinevaid seisundihinnaguid 10–100 km2 valgalaga jõgede omadega ning inimmõju ja keskkonnafaktorite mõju jõgede seisundile. Üks uurimispiirkond asus Põhja-Eestis, teine Lõuna-Eestis. Osa andmeid koguti spetsiaalselt käesoleva töö jaoks, ülejäänud võeti Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse andmebaasist. Leiti, et vaatamata keskkonnatingimuste sarnasusele, said väikejõed mõlemas uurimispiirkonnas oluliselt halvema seisundihinnangu kui suuremad jõed. Keskkonnatingimuste ja inimmõju tähtsus seisundihinnangule oli väikestes ja suurtes jõgedes enamasti sarnane. Kõige olulisemat mõju seisundile avaldasid õgvendamine, voolukiirus ja järvede läbimine. Väikejõgede bioloogilise seisundi arvutamisel tuleks edaspidi arvestada sealsete suurselgrootute koosluste iseärasustega. Selleks peaks leidma väikejõgedele sobivad etalonkohad ja looma uued seisundipiirid. Väikejõgede osakaalu riiklikus seires tuleks suurendada, kuna suurem andmebaas aitaks väikejõgede eripärasid tundma õppida. Arvestades väikejõgede seisundi mõju suurtele jõgedele, lihtsustaks teave väikejõgede kohta Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivis seatud eesmärkide saavutamist. The European Union Water Framework Directive does not require including streams with catchment areas of less than 10 km2 into River Basin Management Plans. Nevertheless, these small headwater streams are the most numerous watercourses. Moreover, their biological and chemical condition influences larger rivers, which is why it is important to be able to reliably assess the biological quality of headwater streams. Since there are naturally less species of macroinvertebrates in headwater streams than in larger rivers, the assessment methods based on larger rivers might not suit them. The aim of this study was to find out whether the current Estonian assessment methods suited headwater streams and if their biological quality score was more sensitive to environmental factors and human impact than that of larger rivers. Macroinvertebrate-based biological quality scores of streams with catchment areas of less than 10 km2 were compared with the scores of streams with catchment areas of 10–100 km2. The influence of human impact and environmental factors on assessment scores in small and large streams were also compared. One study area was located in Northern and the other in Southern Estonia. Part of the data was collected exclusively for this study, the rest was taken from the database of the Centre for Limnology (Estonian University of Life Sciences). The results showed that in spite of similar environmental conditions, headwater streams were given lower quality scores than larger streams in both study areas. The influence of human impact and environmental factors were mostly similar in headwater streams and larger streams. The most important environmental factors were channelization, flow velocity and the presence of lakes upstream of the sampling area. When calculating quality scores for headwater streams in the future, the unique characteristics of their macroinvertebrate communities should be taken into consideration. In order to do that, suitable reference sites for headwater streams should be sought and new quality score thresholds set. The number of headwater streams in national monitoring programs should be increased, because a larger database would help to identify the peculiarities of conditons in headwater streams. Considering their impact on large rivers, the information on headwater streams would facilitate the achieving of the goals set in the European Union Water Framework Directive.
Databáze: OpenAIRE