| Popis: |
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puhatu, Kõrgesoo, Selisoo. Ühtlasi on antud töö ka bakalaureuse töö jätk. Magistritöö käigus teostati rabamändidelt võetud 65 puiduproovi aastarõngaste loendamine ja mõõtmine. Puiduproovid on võetud 2009 aastal kolmelt alalt: Kõrgesoost, Puhatust ja Selisoost. Proovide saamiseks on rabamände puuritud ida-lääne suunaliselt, umbes 0,5 meetri kõrguselt sambla pinnast ja puud läbistavalt. Puuritud puiduproovid on kahe aegreaga, mille puhul mõlemalt poolt mõõdetud ja loendatud tulemused peavad olema õigsuse mõttes sarnased. Proovide mõõtmine teostati mõõtelaud LINTAB-i abil, mis omakorda oli ühenduses TSAPWin programmiga. Mõõdetud andmete analüüs toimus programmides: Excel ja TSAPWin. Mõõdetud tulemused näitavad sarnaselt varem tehtud uuringutele, et rabamändide aastane juurdekasv on olnud oluliselt suurem perioodil 1960-1990. Sama periood iseloomustab ka põlevkivi kasutuse kõrgperiood, kus aluselise ja toitainete rikka saaste kogused olid suured. Peale 1990 aastat on puude aastane juurdekasv üldjoontes püsinud stabiilsena ja kahanevana. Tulenevalt näiteks rabade kaugusest saasteallikatest, puude vanusest, kuivendustest olid ka juurdekasvu suurenemised saasteperioodil erinevad. Otsene seos on puude vanuse ja juurdekasvu vahel, mida omakorda võimendab toitainete ja happelist rabavett neutraliseeriva aluselise saaste sisse kanne. Nooremad puud on saastele tunduvalt vastuvõtlikumad ja juurdekasv suureneb kordades rohkem kui seda vanemate puude puhul. The aim of this master thesis is to measure pine growth in bogs with different nutrient and pollution load: Puhatu, Kõrgesoo and Selisoo. Radial growth of trees were determined from 65 samples of pines sampled in 2009. Samples were measured on LINTAB instrument and TSAPWin program. Measured data were analysed in Excel and TSAPWin programs. Results show that yearly growth of bog pines was the biggest during 1960-1990 - clear agreement with earlier studies. During last decades the growth has dropped: in Kõrgesoo back to level of 60s, in Puhatu on slightly higher level. Thus, nice agreement with the use of oil shale - the main source of alkaline and nutrient-rich pollution in area is observable. Changes in growth rates were well correlated with the distance of bogs from power plants, age of trees and at Selisoo also with drainage activities. The increase and drop of growth is the most evident for younger trees and almost zero for trees over 100 years old. Thus, younger trees are recommended to study nutrient load influence on growth of trees in bogs. |
