| Popis: |
Hea lugeja! Eestis ja paljudes teistes 1990. aastatel okupatsiooni alt vabanenud riikides on maareform olnud seotud eelkõige õigluse, õiguste ja normaalse tsiviilõiguse taastamisega, samuti kinnisvaraturu kujundamise ja majanduskasvuga. Aastal 1991 alanud maareformi eesmärk oli heastada Nõukogude võimu ülekohus ja anda maa tagasi selle tegelikele omanikele. Maareform on nõudnud poliitilisi kompromisse ja võtnud arvesse huvirühmi, mistõttu on selle elluviimisel tulnud lahendada nii õiguslikke, majanduslikke kui ka tehnilisi küsimusi. Maareform ei ole alati populaarne, sest suuresti on tegemist varaliste õiguste ümberjaotamisega kellegi kasuks avaliku võimu teostamise jõul. Kolmkümmend aastat tagasi Eestis alanud omandi- ja maareform on puudutanud iga inimest, perekonda, ettevõtet ja omavalitsust. Igaühel on selle protsessi õiglusest, kiirusest, efektiivsusest ja tulemustest oma kogemus ning oma arvamus. Parimat soovides oleme sageli eestlaslikult liiga kriitilised. Tegelikkuses on reformi tulemusel iga maatükk saanud omaniku ja selged piirid, mis aitab maaüksust otstarbekamalt ja mõistlikumalt majandada. See kõik on oluline omandiõiguse kaitse seisukohalt ja loob usalduslikud suhted majanduse arenguks. Ka praegune maareform ei ole veel lõppenud, lahendamata on kõige keerulisemad küsimused. Kui soovime, et praegune reform lõpuni viidaks, tuleb sellega teadlikult ja sihikindlalt tegeleda. Eestlane oskab hinnata vabas riigis elamise väärtust. Samamoodi, nagu Eesti riigil on vaja panustada iseseisvasse riiki, on vaja teha kõik selleks, et igal maatükil oleks omanik. Tänan kõiki, kes on andnud oma osa maareformi elluviimisel ja selle kogumiku koostamisel! Hoidkem Eestit, ainsat ja meile kõigile nii hingelähedast maad! Tambet Tiits, Maa-ameti peadirektor. Kogumiku andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. |
