| Popis: |
Magistritöö Metsamajanduse õppekaval Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida metsa uuendamise ja uuenemise edukust sõltuvalt maapinna ettevalmistamise viisist. Vaatluse all olid hariliku männi kultuurid, mis olid rajatud istutamise teel 2016 ja 2017 aastal. Uuritavad kultiveerimisalad paiknesid Lääne-, Rapla,- Pärnu- ja Viljandimaal, RMK Edela regioonis. Maapinna ettevalmistamisel oli kasutatud ketasatra ning mätastajat. Valimi kogupindalaks oli 42,3 hektarit, millest 2016 aastal oli kultiveeritud 11,43 hektarit mätastatud pinnasele ja 11,02 hektarit metsaadraga mineraliseeritud pinnasele. 2017 aastal oli kultiveeritud 10,71 hektarit mätastatud pinnasele ja 10,39 hektarit metsaadraga mineraliseeritud pinnasele. Mõõtmistööde käigus inventeeriti männikuultuurid ringproovitükkidega. Inventeerimise alal moodustas eraldise pindalast 4% ehk ühe hektari kohta kaheksa 50 m2 suurust ringproovitükki. Ringproovitükkidel loeti kokku kõik puud liikide kaupa ning mõõdeti kõikidel istutatud ja looduslikult tekkinud mändide kõrgused ja viimase aasta juurdekasvud. Lisaks mändidele mõõdeti ringproovitükil asuvate kõikide kuuskede kõrgused ja viimase aasta juurdekasvud ning 5-10 juhusliku lehtpuu kõrgused liikide kaupa. Lisaks kõrgusele ja juurdekasvule märgiti üles ka kahjustus. Valimi kogumahuks oli 8683 puud, millest suure osa moodustas uuritav puuliik harilik mänd 5782 puuga. Puude kõrguste ja juurdekasvude mõõtmisel märgiti üles ka puude kahjustuse liik. Kahjustuse liike oli erinevaid, alustades põdrakahjustustega ning lõpetades kultuurihoolduses tekkinud trimmerikahjustustega (hoolduskahjustusega). Kõige suuremal hulgal esines kahjustusi istutatud mändide taimedel, seejärel olid kahjustatud looduslikult tekkinud männid ning vähesel määral esines kahjustusi ka looduslikult tekkinud kuuskedel. Lehtpuudel kahjustused praktiliselt puudusid. 2016 aastal rajatud kultuuridel ei ole ühegi puuliigi puhul olulist statistilist erinevust puude arvul hektarile sõltuvalt maapinna ettevalmistamise viisist. 2017 aastal rajatud kultuuride puhul võib täheldada seda, et mätastajaga ettevalmistatud pinnasel on nii istutatud kui ka looduslikult tekkinud mände arvuliselt rohkem kui seda on metsaadraga ettevalmistatud pinnasel. Keskmiselt on mätastatud pinnal 1790 istutatud männipuud hektari kohta ning metsaadraga ettevalmistatud pinnasel on keskmiselt 1417 istutatud männipuud hektari kohta. Maapinna ettevalmistamise viisi mõju hariliku männi kasvule otseselt ei avaldanud. 2016 aasta kultuuride puhul puude kõrgus erineb usaldusväärselt sõltuvalt maapinna ettevalmistamise viisist. Metsaadraga ettevalmistatud pinnasel oli istutatud mändide keskmine kõrgus ~11% suurem mätastatud pinnase puude keskmisest kõrgusest. Juurdekasvu puhul oli viimase aasta juurdekasv mätastatud pinnasel ~4% suurem metsaadraga ettevalmistatud pinnasel puude viimase aasta keskmises juurdekasvust, aga ei erinenud usaldusväärselt maapinna ettevalmistamise viisist. 2017 aasta kultuuride puhul puude kõrgus ei erinenud usaldusväärselt sõltuvalt maapinna ettevalmistamise viisist, kuid juurdekasv erines. Mätastatud pinnal oli viimase aasta juurdekasv ~19% suurem metsaadraga ettevalmistatud puude viimase aasta keskmisest juurdekasvust. The aim of the Master’s thesis is to study the success of forest regeneration and renewal depending on the soil preparation method. The common pine plants planted in 2016 and 2017 are observed. The observed cultivation areas are located in Lääne, Rapla, Pärnu and Viljand County and in the south-western region of RMK. The soil was prepared by disc plough and the mounder. The total sample area covers 42.3 hectares, of which 11.43 hectares are cultivated on the soil covered with sods and 11.02 hectares prepared on the mineralised soil by forest plough. In 2017, 10.71 h are cultivated on the soil covered with sods and 10.39 hectares on the mineralised soil cultivated with forest plough. During the survey the pine plants are cruised by circular sample areas. The area of inventory covers 4% of the compartment or forms eight 50-m2 size circular sample areas. All trees in the circular sample areas are counted by species and the height of all pines – either planted or naturally growing and the increase of growth during the previous year are measured. In addition to pines also the height of all spruces growing in the circular sample area and the increase of growth within the previous year is measured, including also the height of 5-10 randomly-chosen deciduous trees by species. In addition to the height and growth increase also the damage is noted down. The total amount of the sample includes 8683 trees, of which the majority is formed by the common pine reaching up to 5782 trees. Besides measuring the height and the growth increase of the trees also the type of damage of the species is noted down. There are different kinds of damages - starting with moose-related damages and ending with damages caused during the trimming of plants. The majority of damages are observed on the planted pine trees, then some on the naturally growing pines and some on naturally growing spruces. On deciduous trees practically no damages are noted. On trees planted in 2016 no relevant statistical difference in case of any tree species in the number of trees per hectare, depending on the soil preparation method, is stated. In case of trees planted in 2017 it may be said that on the soil covered with sods there are more planted and naturally growing trees than on the soil prepared with the forest plough. On average, there are 1790 planted pine trees per hectare on the soil covered with sods, and 1417 pine trees on average per hectare on the soil prepared with the forest plough. The impact of the soil preparation method on the growth of the common pine trees can be viewed in two ways. In case of trees planted in 2016, the height of trees differs reliably depending on the soil preparation method. The average height is ~11% bigger on the soil prepared with the forest plough. In case of growth, the increase of the previous year on the soil with sods is ~4% bigger, but does not have a reliable difference in comparison with the soil preparation method. In case of plants from 2017, the height of trees does not differ reliably based on the soil preparation method, but the increase of growth however does. The increase of growth in the previous year is ~19% better on the soil covered with sods. |
