| Popis: |
Bakalaureusetöö Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekaval Meemesilased mängivad maailma ökosüsteemis üsnagi olulist rolli. Nõudlus meemesilaste pakutava tolmeldamise järgi on Euroopas 2005-2010 aastatel kasvanud 4,9 korda kiiremini kui meemesilaste arvukus ise. Sünteetilistele insektitsiididele alternatiivseks ja keskkonda vähem mõjutavaks vahendiks on bioinsektitsiidid. Töö eesmärgiks on uurida kas entomopatogeenset seent Beauveria bassiana sisaldav preparaat BotaniGard 22 WP mõjutab meemesilasi, kui need puutuvad kokku töödeldud pinnaga laboris või pritsitud õitega põllul. Katses kasutati vees lahustuvat mükoinsektitsiidi BotaniGard 22. Kulunormiga 5 g 10 l–1 vee kohta. Segu pritsiti põllule arvestusega 200 l ha-l. Mõlema katse tulemusel meemesilaste suremusel statistiliselt olulist erinevust ei olnud ning töötluse mõju ühelgi päeval ei ilmnenud. Sarnaste katsete tulemused on olnud väga erinevad. Mõned katsed on näidanud meemesilaste suurt suremust, mis võib olla tingitud kõrgemast doosist. Kuid on ka tulemused, mis näitavad et entomopatogeensed preparaadid ei mõjuta meemesilaste suremust. Kuna erinevad uurimistööd on andnud vastukäivaid tulemusi, siis tuleks iga uue pestitsiidi kasutusele võtmisel kindlasti läbi viia ka testid kontrollimaks nende mõju kasulikele putukatele. Honey bees play a very important role in ecosystems. The demand for pollination provided by honey bees has increased 4,9 times faster than the numbers of honey bees themselves in Europe in 2005-2010. Bioinsecticides are an alternative and more environmentally friendly tool instead of synthetic insecticides. The aim of the thesis is to investigate whether BotaniGard 22 WP, which contains the entomopathogenic fungus Beauveria bassiana, affects honey bees when they come into contact with a treated surface in laboratory or sprayed flowers of oilseed rape in the field. Water-soluble mycoinsecticide BotaniGard 22 WP was used in the experiment with a spraying rate of 5g per 10 l–1 water. The mixture was sprayed onto the field at a rate of 200 litres per hectare. As a result of both experiments, there was no statistically significant difference in the mortality rate of honey bees and the effect of the treatment did not appear in none of observation days. The results of other similar experiments have been very different. Some tests have shown a high mortality rate among honey bees, which may be due to higher doses. But there are also results that indicate that entomopathogenic preparations do not affect honey bee mortality. Since various researches have given contradictory results, it should be ensured that every new pesticide formulation is used to test their effects on beneficial insects. |
