| Popis: |
Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekaval Miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate stalinistlike hoonete puhul on nende renoveerimine seotud arhitektuurilise ehituspärandi säilimisest tulenevate piirangutega, mistõttu on nende säästlik renoveerimine tavatingimustega võrreldes oluliselt keerulisem ja kordades kallim. Säästev renoveerimine on vana maja kohandamine uueks kasutuseks selliselt, et maksimaalselt säiliks selles peituv väärtuslik substants, arvesse võttes ja rakendades hoones peituvaid väärtusi ja võimalusi. Viimase kümne aasta vältel on toimunud laiapõhjaline energiakandjate hinnatõus, mis on muutnud Eesti elamufondi energiasäästlikuse parandamise aktuaalsemaks kui kunagi varem. Hoonete energiavajadus on oluline osa energiabilansist ja hoonete energiakulukust vähendades on võimalik kõige efektiivsemalt vähendada energia lõpptarbimist. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida oma olemuselt mitte keskkonna hoiuga arvestaval ajastul ehitatud arhitektuuriajaloolise kaitse all olevate stalinistlike majade säästliku renoveerimise ning kaasajastamise võimalusi ja põhimõtteid, tuues välja parimad ja levinumad meetodid selle läbiviimiseks, seadusest tulenevate kitsenduste tingimustes. Uurimismeetodina on probleemi uurimiseks kasutatud kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemisviisi. Kvantitatiivsetest meetoditest kasutati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 2007-2015 väljastatud arhitektuursete eritingimuste andmebaasi ja kvalitatiivsetest meetoditest poolstruktureeritud intervjuud kolme oma ala tippspetsialistiga. Samuti osales töö autor vaatluse all oleva korterelamu konstruktsioonide ehitustehnilise seisukorra hindamisel ning eksperthinnangu koostamisel. Hoolimata sellest, et stalinistlike hooneid ei ole lubatud väljast soojustada on nende keskkonnasäästlikumaks muutmine teostatav. Alustuseks saab fassaadidel parandada praod ning taastada terviklik krohvikiht. Järgmisena horisontaalpindade nõuetekohase soojustamise ning termoanalüüsi alusel kindlaks tehtud külmasildade ja tühjade kohtade punkttäitmise teostamine. Seejärel avatäidete renoveerimine või vajadusel originaale imiteerivate tänapäevaste avatäidete vastu välja vahetamine ning samuti kütte- ja ventilatsioonisüsteemi tänapäevastamine ja renoveerimine annab märkimisväärse efekti. Ressursisäästlust on võimalik saavutada olemasolevate tühjade ruumide kasutusele võtmise läbi, mis alandab haldus- ja üldkulusid omanikele, samuti annab uute pindade realiseerimise võimalus vahendid renoveerimistööde finantseerimiseks. Keskkonna hoidmiseks peaks kasutama renoveerimistööde teostamisel võimalikult palju looduslikke ja ökoloogiliselt puhtaid materjale, värve, õlisid jne. Käesolevast magistritööst nähtub, et hoolimata kitsendustest ja piirangutes hoone välisilme osas on võimalik ka stalinistliku hoonet oluliselt keskkonnasäästlikumaks renoveerida. Vundamendi, katuse, katuslae, fassaadide ja avatäidete, kütte ning ventilatsioonisüsteemi korda tegemine saavutab märkimisväärse energiasäästu energiatõhususe parandamise läbi. The renovation of Stalinist buildings characterised by a valuable milieu is linked to the restrictions budding from the preservation of architectural heritage, which makes their sustainable renovation more expensive and difficult. Sustainable renovation is the act of adjusting an old house to a new purpose with preserving most of its valuable substance whilst taking into account and implementing the building’s value and possibilities. In the last ten years, the costs of energy carriers have broadly increased, which makes the energy efficiency problems of Estonian houses more topical than ever before. The energy demand of buildings is an important part of the energy balance and reducing the energy consumption of a building is the most effective way of reducing final consumption of energy. The restrictions put on buildings of architectural heritage derive from the state’s and municipality’s wish to preserve and protect cultural heritage, which makes it important to pay attention to compromises between the preservation of heritage and the energy efficiency wanted by the owners on renovating these buildings. This research has used quantitative and qualitative methods to research the problem. Quantitative method used is the Tallinn City Planning Department’s database of the special conditions of architectural data in 2007-2015 and qualitative method semi-structured interviews with three top specialists in the area. In practical side, the author took part in assessing the technical condition of building structures and preparing an expertise of an apartment building under consideration. Although the exterior insulation of Stalinist buildings is not allowed, there are ways to make a building of that kind more environmentally friendly. Firstly, it is possible to repair the cracks in the facade and reconstitute the plaster layer. Next, filling the gaps and cold bridges based on the proper insulation of horizontal surfaces and the thermal analysis. Then, renovating the doors and windows or replacing them with contemporary doors and windows that imitate the originals. Also, the modernization and renovation of heating and ventilation systems will provide a significant effect. Saving resources is also possible by using the existing empty rooms which decreases the administrative costs and overhead of the owners and also the realisation of new surfaces can give the resources to finance the renovation. To be environmentally friendly it is necessary to use as much natural and ecologically clean materials, colours, oils etc as possible. This master's thesis shows that in spite of the restrictions and limitations of the Stalinist buildings it is also possible to give them sustainable renovations. Foundation, roof, facade and hole fillings, heating and ventilation systems can achieve significant energy savings through energy efficiency improvements. |
