| Popis: |
Koostati Eesti siseveekogude suurselgrootute (palja silmaga nähtavate selgrootute loomade) uus määraja. Enamik suurselgrootutest on mõne millimeetri kuni mõne sentimeetri pikkused ja mõne milligrammi kuni mõne grammi raskused. Eesti sisevetest on neid seni leitud ligikaudu 1600 liiki. Kõige rohkem leidub putukaid, kellest liigirikkaimad rühmad on kahetiivalised, mardikalised ja ehmestiivalised. Mitmekesised on ka ämblikulaadsed, rõngussid, limused ning vähid. Natura 2000 suurselgrootute liike leidub Eesti sisevetes kokku 11, kaitsealuseid liike 10. Paljud suurselgrootud on keskkonnaindikaatorid, kellena neil on ülejäänud vee-elustikuga võrreldes eeliseid. Nad asustavad ka väikesi ja puude varjus asuvaid veekogusid, kus kalu ega suuri veetaimi ei pruugi olla. Erinevalt planktonist elavad nad ka kiirevoolulistes vetes ega ole nii tillukesed, et nende nägemiseks oleks tarvis väga tugevat suurendust. Suurselgrootud viibivad veekogudes igal aastaajal (välja arvatud parasjagu lennus olevad putukate valmikud) ning neid on lihtne koguda. Tundlike taksonite leidmine näitab, et vähemalt nende senise eluaja jooksul pole veekogus olulisi kahjustusi toimunud. Suurselgrootud on nii mitmekesised, et nende määrajad koostatakse enamasti üksikute rühmade (perekondade, sugukondade või seltside), mitte kõigi loomade kohta. Sisevete suurselgrootute tähtsamaid rühmi hõlmavaid eestikeelseid määrajaid oli seni kaks: V. Voore lühike ,,Magevete loomastik" (1956), ning peamiselt Briti saarte veekogusid iseloomustav popuIaarteaduslik ülevaade ,,Euroopa magevee-elustik'' (Greenhalgh ja Ovenden 2OO8). Põhjalikumad juhendid asuvad laiali paljudes raamatutes, mis raskendab materjalist ülevaate saamist. Need on võõrkeelsed ja Eesti-välised ega pruugi hõlmata kõiki olulisi kohalikke liike. Samas sisaldavad nad palju taksoneid, keda Eestis pole. Seni oli Eestis oluliste indikaatorliikide äratundmiseks tarvis ligikaudu 20 erinevat trükist või faili. Uues määrajas on kokku 430 liigi või suurema rühma eesti- ja ingliskeelsed kirjeldused. Eesti veekogude seisundi olulisi bioindikaatoreid käsitletakse neile eeskirjadele vastava põhjalikkusega. Enamasti kehtivad määramistabelid täiskasvanud isendite või vanemate vanusejärkude vastsete kohta. Liigini saab suuremas osas määrata järgmisi rühmi: limused (välja arvatud enamik herneskarpe), kaanid, vähid ning putukad (välja arvatud enamik kahetiivaliste, lutikaliste ja mardikaliste vastseid). Liigini ei saa enamasti määrata kas eeldatust tugevamat suurendust nõudvaid (paljude kahetiivaliste vastsed, väheharjasussid, vesilestad) ja/või välimuse järgi raskesti määratavaid rühmi (ümarussid, jõhvussid). Eesti- ja ingliskeelsetele määramistabelitele on lisatud lühendite seletus, loomade nimestik koos nende keskkonnaeelistuste, toitumistüüpide ja leidumissagedustega ning register. A new identification guide to freshwater macroinvertebrates of Estonia was composed. Most of these animals are few millimeters to a few centimeters in length and few milligrams to a few grams in weight. About 1,600 macroinvertebrate species have been found in Estonian freshwaters so far. lnsects dominate, with Diptera, Coleoptera and Trichoptera as the most species-rich groups. Arachnids, annelids, molluscs and crustaceans are also very diverse. Estonian freshwater macroinvertebrates include eleven Natura 2000 species, ten of them are protected. Many taxa of macroinvertebrates are known as environmental indicators. They have some advantages in comparison with the other members of freshwater biota. Macroinvertebrates can inhabit very small or shaded fish- and plantless waters. They also dwell fast-flowing areas where plankton cannot survive. To identify the macroinvertebrates, no very high magnification (as in case of plankton) is necessary. Macroinvertebrates populate their habitats throughout the year (except imagines of the flying insects) and are relatively easy to collect. Records of sensitive species indicate that significant damages have not occurred at least during their lifetime. Macroinvertebrates are so diverse that their identification guides usually include animal groups (genera, families or orders), not the total fauna. Two keybooks that comprise all important groups of freshwater macroinvertebrates have been published in Estonian so far: a short ,,Freshwater fauna" by V. Voore (1956) and a translation of the popular survey ,,Freshwater Life. Britain and Northern Europe" (Greenhalgh & Ovenden 2008). The foreign guides usually do not include all important Estonian species, at the same time introducing many redundant taxa. Moreover, the appropriate guides are scattered in numerous books which makes the identification difficult. So far, approximately 20 different keys have been used to recognize important freshwater indicator macroinvertebrates in Estonia. ln the present guide, 43O species or higher groups are described (both in Estonian and English). The identification tables are mostly applied either for last-instar larvae, or for adults. The taxa with significant bioindicative values are highlighted. The following groups can be keyed to species level: molluscs (except the most pea clams), leeches, crustaceans and insects (except the most Dipteran, Heteropteran and Coleopteran larvae). The macroinvertebrates not identifyable to species level after this guide include those that need much larger magnification (many Dipteran larvae, oligochaetes, water mites) and/or those that are difficult to recognize after their external characters (such as nematodes or horsehair worms). The bilingual keys (in Estonian and in English) are supplemented with list of abbreviations, environmental preferences, feeding types, frequencies of occurrence, and taxonomic index. Trükitud Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ja Keskkonnaministeeriumi programmi "Keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine" toel |
