| Popis: |
Töö eesmärgiks oli uurida linaski kasvatamise võimalusi suletud veekasutusega kalakasvatuse süsteemis (RAS – st recirculation aguaculture system). Uuriti kalade kohanemist e adaptatsiooni RASi paigutamisel; võrreldi linaskite keskmise massi muutusi kontrollgrupiks valitud karpkaladega; võrreldi erinevaid söötmisskeeme ning selgitati välja, millised olid katsekalade massi muutused katse jooksul ja milline kaalumise metoodika selle hindamiseks sobis. Katse teostati EMÜ vesiviljeluse osakonnas asuvas suletud veekasutusega kalakasvatuse süsteemis. Kokku oli katsepäevi 57, mis jagati neljaks etapiks. Katse esimesel kahel etapil söödeti kõiki kalu lähtudes söötmisnormist, et selgitada milline on söödakasutus ning kui palju kasvavad kalad juurde kindla söödakogusega söötmisel. Järgneval kahel etapil söödeti kalu isu järgi ad libitum, et teada saada milline on kalade juurdekasvu potentsiaal ning näha kas katsegruppide kasvutempod erinevad üksteisest. Kalade adapteerimisel aset leidnud haiguspuhangu tagajärjel suri 62% karpkaladest. Linaskite seas suremust ei esinenud. Kahe etapi järel oli nii linaskite kui ka karpkalade keskmine mass väga vähe tõusnud, mis ei osutunud statistiliselt oluliselt erinevaks (kõigi võrdluste puhul p>001, t-test). Karpkalade vähene kasv võis olla tingitud liiga madalast söötmisnormist, mida näitas söödajääkide puudumine karpkalade basseinis. Isu järgi söötmise kahel etapil ilmnseid erinevused. Katse lõpuks oli karpkalade mass märgatavalt tõusnud, see muutus oli statistiliselt oluline (p |
