| Popis: |
Magistritöö Maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekaval Hetkel on väga aktuaalseks teemaks teede ehitus ja transpordivõrgu kaasajastamine, mis toob paratamatult kaasa suurel hulgal maade omandisuhete ja piiride muutusi. Maade hankimisel tekkivad probleemid on väga mitmetahulised. Esimeseks sõlmküsimuseks on maaomanike rahulolu maa edasise sihtotstarbelise kasutamise võimaluste ja tingimustega. Teisalt komplitseerib olukorda maa eest makstav kompensatsioon, mis peab rahuldama nii maaomaniku kui ka riigi huve. Lisaks võib taristuobjektide rajamine põhjustada maatükkide killustatust ning probleeme ligipääsuteede kasutamisel. Tihti tekib olukord, kus ühe maaomaniku katastriüksused jäävad kahele poole rajatavat trassi. Põllumajandusliku maakasutuse korral on maa kasutajal oluliselt kulukam ja keerulisem kasutada kahel pool teed asuvaid katastriüksuseid, kuna tee ületamine ei ole alati igas kohas võimalik ning maakasutaja peab läbima nüüd oluliselt pikema tee kui enne. Juhul kui kinnistul asuvad hooned, oleks maaomaniku jaoks optimaalne, et nii hooned kui ka ülejäänud maa jääksid trassi samale poolele. Magistritöö eesmärk on välja selgitada Tallinn–Tartu maantee Kose–Ardu lõigu I klassi maanteeks ehitamise mõju edasisele maakasutusele ning hinnata katastriüksuste sihtotstarbelise kasutamise võimalikkust pärast tee ehituseks maa võõrandamist. Uurimistöö metoodika toetub suures osas Eesti Maaülikooli uuringule „Rail Balticu mõju maaomandile ja põllumajanduslikule maakasutusele“ (Jürgenson jt 2017), milles uuriti analoogselt antud tööga raudteetrassi rajamisega kaasnevaid mõjusid maa omandile ja maakasutusele. Käesoleva töö koostamiseks on kasutatud Maa-ameti geoportaali katastriüksuste digitaalseid piire. Andmeid analüüsiti programmiga ArcGIS ja MS Excel. Uurimistöö näitas, tee ehituseks maa hankimine viisil, nagu seda seni on tehtud, avaldab negatiivset mõju maa sihtotstarbelisele kasutusele, tekitab katastriüksuste killustatud paiknemist ning võib halvendada neile ligipääsu võimalusi. Uuritu põhjal võib väita, et ümberkruntimine ja teised maakorraldustoimingud aitaksid oluliselt leevendada taristuobjektide ehitamiseks vajaliku maa võõrandamise negatiivset mõju maakasutusele. The modernization of the construction- and transportation network is currently a very topical subject, as it inevitably entails various changes within land borders and ownership statuses. Acquiring of the land brings along a myriad of difficulties. The first key issue lies in the land owners’ agreeableness with the subsequently changed opportunities and conditions of the further usage of the land. The recompense for the land complicates the matter at hand even more, as it needs to satisfy both the land owners’ and the government’s interests. Also, constructing infrastructural objects may result in the fragmentation of land and cause problems using access roads. It happens often, that one land owner’s cadastral units fall on different sides of the route in construction. When it comes to agricultural land usage, it becomes more costly and difficult for a land owner to tend to cadastral units now belonging to opposite sides of the road, as crossings are not possible at every location and the route is now substantially lengthier. If the estate holds buildings, the optimal setup would be to leave the land and the building on the same side of the route. The aim of this thesis is to establish the impact of constructing the Kose-Ardu section of the Tallinn-Tartu highway into a class I highway, especially in regard to how it affects the further usage of the land; and assess the feasibility of the earmarked usage of cadastral units after the expropriation of the land for building the road. The methodology rests mostly on the work of Eesti Maaülikool „The impact of Rail Baltic on the land ownership and agricultural land use“ (Jürgenson jt 2017) which, analogously to the current work, researched how building a railroad impacts land ownership and land usage. In order to build the thesis, the Land Board’s geoportal’s cadastral unit digital borders have been used. The data was analyzed with ArcGis and MS Excel. This research indicated, that the way the land has been acquired for establishing road constructions up until now carries a negative impact on the earmarked usage of the land, creates fragmented cadastral unit locations and worsens accessibility. Based on the research it can be said, that re-parcelling and other land management operations would appreciably mitigate the negative effect created by the dispossessing of the land for constructing infrastructure objects. |
