| Popis: |
Eesti arvukaima, kuid mitmel pool maailmas väheneva leviku ja arvukusega kotkaliigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) pesitsusega seotud erinevaid aspekte on varasemates töödes põhjalikult käsitletud, küll aga teatakse vähe selle liigi elupaigakasutuse ajalise muutuse kohta. Samas on liikide kaitse seisukohalt väga oluline, et kaitsemeetmed ei põhineks aegunud informatsioonil, vaid oleksid vastavuses muutunud oludega. Antud töö eesmärgiks oli jälgida väike-konnakotka elupaigavalikut viimase kahekümne aasta jooksul ja välja selgitada olulistes parameetrites toimunud muutused. Üle-eestilisse valimisse kuulus 156 pesitsusterritooriumi (1990.a n=45, 2000.a n=52, 2010.a n=59), millelt koguti andmeid ühtekokku 14 pesapaiga ja 15 kodupiirkonna tasandi parameetri kohta. Kolme ajalise valimi mõõtmistulemusi võrreldi omavahel ühefaktorilise dispersioonanalüüsi (ANOVA) abil. Konkreetsete valimite erinevusi kontrolliti Tukey posthoc testiga. Diskreetsete parameetrite analüüsil kasutati Hii-ruut ( testi. Andmeanalüüsi tulemusena leiti statistiliselt olulisi erinevusi neljal vaadeldud parameetril. Nendeks on pesa paiknemine puul, pesa kaugus metsaservani ning kodupiirkonda jäävate toitumisalade ja metsade pindala. Kaheteistkümnel parameetril (sh kolmel parameetril Bonferroni korrektsiooni järgi) esines statistiliselt mitteoluline, kuid selge suundumus. Kahekümne aastaga on kasvanud nii kuuse (Picea abies) kui kase (Betula sp) osakaal pesapuuna, mis kuuse osas osutus ka statistiliselt oluliseks. Seevastu pesitsuspuistus on kuuse osakaal langemas. Uuring kinnitas, et väike-konnakotkas eelistab pesametsadena küpseid, mitmeliigilisi, ligi 80-aastaseid puistuid, millest pesitsemiseks valitakse välja suuremad ja tugevamad puud. Kasvava raiesurve tõttu võib täheldada ohtu pesapuude kvaliteedile. Statistiliselt oluliselt oli vähenenud pesa kaugus metsaservast, samuti pesa ümbritseva metsa osakaal. Seevastu toitumisalade osakaal oli oluliselt kasvanud. Üldiselt võis täheldada, et väike-konnakotkad pesitsevad toitumisaladele ja inimtekkelistele objektidele lähemal kui kahekümne aasta eest. Liigikaitse seisukohalt on siiski oluline edaspidigi rakendada ühe kaitsemeetmena häiringutevaba tsooni kehtestamist ümber pesapuu, samuti vältida pesa ümbritsevate metsamassiivide hävimist. Jätkuvalt tuleks toetada tegevusi, mis tagavad väikekonnakotkale vajalike toitumisalade hoolduse ja säilimise. There is not much known about the temporal changes in the habitat use by the lesser spotted eagles (Aquila pomarina). At the same time, it is very important that the measures for the protection of the spices were based on up-to-date information and corresponded with the changed conditions. Thus the current thesis aimed at finding out whether there have been any significant changes in different parameters concerning the habitat of lesser spotted eagles during the last 20 years. The pan-Estonian sample included 156 nesting territories (1990 n=45, 2000 n=52, 2010 n=59) where data was gathered about 14 nesting site parameters and 15 home territory parameters. The results of the three temporal samples were compared to one another by using dispersion analysis (ANOVA). The differences of the samples were verified by Tukey’s post-hoc test. A chi-squared test was used for analysing discrete parameters. As a result of the data analysis, a statistically significant difference was found in case of four parameters under observation: the location of the nest on the tree, the distance between the nest and the edge of the forest, feeding area and forest area within the home territory. In case of twelve parameters (including three parameters after conducting Bonferroni correction) it was possible to detect an obvious but statistically insignificant tendency. The proportion of spruce (Picea abies) and birch (Betula sp) as nesting trees has increased during the last 20 years. On the other hand, the proportion of spruce in nesting stands is decreasing. The study confirmed that the lesser spotted eagle prefers multi-species and approximately 80 year-old forest stands as their nesting areas, where bigger and stronger trees are selected out for the purpose of nest building. Unfortunately there is a great risk for the decrease of the quality of nesting trees as the pressure for felling trees is increasing. The study indicated that the distance between the nest and the edge of the forest had decreased. The proportion of the forests surrounding the nest also showed a decreasing tendency whereas feeding area is increasing. As it came out, lesser spotted eagles tend to nest much closer to the feeding and populated areas than 20 years ago. When it comes to the protection of eagles, then important measures would be the establishment of the disturbance-free buffer zone around the nest trees; in addition, it would be useful to avoid the destruction of the forests surrounding the nests. Last but not least – supporting the activities the main goal of which is to preserve the feeding areas of lesser spotted eagles is of great importance. |
